Sellest tavaliselt ei räägita: ema avameelne ülestunnistus, miks ta eelistab tööl käimist lastega tegelemisele
Millegipärast nimetatakse lapsega kodus olemist lapsehoolduspuhkuseks. Sellest, et see on tegelikult täiskohaga töö ja kurnab emad lõplikult ära, räägitakse vähem, sest nende naiste peale, kes ütlevad, et lastega kodus olemine väsitab, vaadatakse viltu. Üks vapper naine aga julges Daily Mailile rääkida, miks tema eelistab iga kell päeva kontoris päevale lastega kodus.
42aastane Leonie on 6aastase Mylo ja 8aastase Finni ema. Pärast igahommikust tralli laste üles äratamise, söötmise, riidesse saamise, asjade pakkimise ja kooli viimisega, istub ta lõpuks oma töölaua taha, värvib huuled ära ja laseb kuuldavale pika ja sügava kergendusohke. “Ma naudin kontoris olemist, sest see on ainus aeg, mil ma saan end jälle iseendana tunda. Kodus lähen poiste pidevate nõudmiste ja kisa tõttu täitsa hulluks,” tunnistab ta. “Olen palju vaeva näinud, et oma karjääri üles ehitada ning tunnen, et tööl hinnatakse minu teadmisi ja oskusi.”
Leonie sõnul on pigem kontor kui kodu tema jaoks see koht, kus ta tunneb end turvaliselt ja kindlalt ning kuhu ta saab põgeneda oma laste pidevalt täitmist vajavate soovide ja vajaduste ning kodutööde eest.
Naise jaoks on töötamine tema vaimse tervise jaoks hädavajalik. Enne laste saamist oli ta kõrge lennuga karjäärinaine, kuid sünnitas siis kaks last väga lühikese vahega. Nooremaga kodus olles hakkasid igatsus täiskasvanute seltskonna järgi ja eneseteostusvajadus tugevalt tunda andma. “Tundsin end isoleerituna, väga üksikult ja koju justkui kinni müürituna. Tegelesin ainult koristamise ja laste hoidmisega ning mudilaste vajaduste rahuldamisega. Mu ainus roll oli nende heaolu tagamine ja olin lõpuks täiesti kurnatud. Minu enda identiteet oli kadumas, sest olin end alati defineerinud oma karjääri kaudu. Tahtsin meeleheitlikult tagasi tööle minna, et oma mõistus tagasi saada ja teha midagi ainult enda heaks,” kirjeldab ta.
Ka tema abielu ei jäänud naise pidevast õnnetu olekust puutumata. “Mu abikaasa on parameedik, ka tema töö on väga stressirohke ja mul oli keeruline talle toeks olla, kui ta õhtuti väsinuna koju jõudis. Tahtsin ainult magada ja mind ajas närvi, et temal oli olnud järjekordne väga huvitav päev,” räägib Leonie. Kuna ta oli pidevas madalseisus ja seetõttu ka tihti halvas tujus, ei tulnudki pereelust enam midagi välja ning mees lahkus pere juurest.
Praegune elukorraldus sobib Leoniele suurepäraselt. Lapsed kooli viidud, läheb ta tööle ja naudib oma päeva, kuni õhtul pere jälle kokku saab. Leonie on siis kogunud energiat, et poiste mürgeldamiste ja soovidega toime tulla ning jaksab neile pühenduda.
