Suurpere lapsed: endale nii palju lapsi ei tahaks
Pere vanim tütar Eleriin (15) läks sel sügisel Põlva Ühisgümnaasiumi 9. klassi. Koolis tüdrukule meeldib, kuid hoopis rohkem tõmbab teda teatri poole — neiul on kindel soov pärast gümnaasiumi lõpetamist minna Viljandisse näitlemist õppima. Eleriin naudib laval olemist väga ja koolis ning teatrigrupis tehtud näidendid on andnud talle nii nõia kui ka kerjusest mehe rolle. “Ma olen eluaeg teadnud, et ma tahan näitlejaks saada,” ütleb tüdruk vaimustusega. Lisaks koolile ja teatrile tegutseb tüdruk ka Punases Ristis vabatahtlikuna, sel sügisel jagati Põlvaski koolilastele seljakotte ja ühe ilusa roosa koti sai ka noorem õde Kristin.
“Ausalt öeldes ei saa arugi, et peres kümme last oleks!”
Seda, et vanima lapse elu raskem oleks kui teistel, Eleriin ei arva. “Kui päris aus olla, siis ei saa arugi, et peres kümme last oleks. Kui suveõhtutel aias lipanud õdede-vendade jalgu pesen, siis enne kui ma arugi saan, on jalapaarid otsas. Sama lugu on ka nõudega. Mulle ei tundu, et neid oleks rohkem, kui näiteks mõnes teises perekonnas. Võimalik, et olen kõigega ka lihtsalt harjunud, kuid erilisi raskusi või lisavaeva üheksa nooremat õde-venda küll ei tekita. Pealegi on poisid (Lauri ja Raini) juba nii suured, et nemadki aitavad kodus noorematega ja kolmekesi pole seal midagi rasket. Kui peres on hoolivust, siis pole vahet, kas seal on kaks, neli või kümme last,” on Eleriin kindel.
Iseäranis tänulik on tüdruk oma emale. “Me saame emaga nii hästi läbi, ta on nii mõistev, et temaga saab kõigest rääkida. Paljud mu sõbrannad on kadedadki, et kuidas mul küll emaga nii vedanud on, et teineteisele rohkem sõbrannade eest oleme.”
Reisida jõuab ka tulevikus
Lisaks näitlemisele on tüdruku kireks ka Hispaania. Ta soovib kindlasti keele ära õppida ja tulevikus mõnda aega Hispaanias viibida. Arusaadavatel põhjustel ei ole Eleriin praegu veel Lätist kaugemale jõudnud. 13aastane Lauri on Lätit külastanud ühel korral ja teised lapsed veel välismaale jõudnud pole. See neile aga muret ei valmista — nad on alles noored ja teavad, et neil on veel terve elu ees ja nad võivad reisida, kuhu iganes soovivad. Raini, kes läheb seitsmendasse klassi, tahaks kindlasti käia Londonis.
Suures peres elamine õpetab teistega arvestama
13aastane Lauri tunnistab, et tema lemmik õppeaine on matemaatika, mille peale Eleriin lisab, et vennal on tõepoolest hea pea ja väga kenad hinded. Poissi huvitab ka jalgpall ja ta on tantsinud peotantsu. Kahjuks jääb aga tantsimine mõneks ajaks ära, sest Lauri vigastas suvel kõõlust ning poiss peab jalale puhkust andma. Ka Lauri ei leia, et suurperes kasvamine elu kuidagi raskemaks oleks teinud — ta on sellise eluga harjunud. “Arvan, et olen tänu sellele palju tähelepanelikum ja teistega arvestavam kui paljud teised minuvanused,” ütleb poiss.
Küsisime ka, kui palju lapsi nad ise tulevikus saada sooviksid. “See on hea küsimus,” naerab Eleriin, “no kindlasti mitte kümme. Mina tahan enne ikka ka karjääri teha, mitte kohe noorelt lapsi saada.” Ka Lauri tunnistab, et temale piisaks kolmest-neljast, heal juhul viiest lapsest.
Igav pole kunagi
Peale kolme vanema lapse käib Põlva Ühisgümnaasiumis ka pere noorim koolilaps, 8aastane Kristin — tema läks sel aastal kolmandasse klassi. Tüdruk, kellele meeldib koolis kõige rohkem kehaline kasvatus, näitas meile rõõmsalt oma uusi värvilisi õpikuid-töövihikuid ja Punaselt Ristilt saadud koolitarbeid. Koolikott on tõesti uhke — roosa ja tüdrukute seas palavalt armastatud Bratzi nuku pildiga.
Viieaastane Merlin ja neljane Pilleriin on pere ainsad lasteaialapsed, viimane läks lasteaeda alles sel sügisel ja on paigast tõelises vaimustuses. “Ta ei jõua ära oodata, et saaks jälle lasteaeda,” naeravad vanemad. Samal ajal kui vanemad lapsed Kristinit õpikupaberitega abistavad, joonistavad Merlin ja Pilleriin hoolega ilusaid kirjusid pilte. Kõigil pisematel tüdrukutel on ilusad punutud soengud peas — see on vanema õe Eleriini käteöö.
Kõik lapsed saavad omavahel väga rahumeelselt läbi. “Eks nääklemist on ka,” tunnistab Lauri, “kuid mitte väga tihti. Peamised tülid vanematel lastel on võib-olla arvuti kasutamise pärast.” Nimelt on pere kasutuses vaid üks arvuti, mida omavahel jagatakse.
Mis on aga laste meelest suurperes elamise eelis? “Mitte kunagi pole igav,” ütlevad nad kui ühest suust. “Iial ei saa kurta, et poleks midagi teha või kellegagi rääkida. Alati leiab midagi, mida teha, olgu selleks siis pisikestega mängimine või kellegi aitamine koolitöödes,” räägib Eleriin.
Vaata, kuidas nägi välja suurpere 1. september:
