Tulevane ämm: kui võõrast tüdrukust poja kõrval saab armastatud tütar...
"Tahan on mõtted kirja panna, et teised ka teaksid, kuidas inimesed on ja mõtlevad, teised inimesed. Olen 40aastane naine ja mul on üks lastest 18aastane poeg. Sügisel ta kohtus tütarlapsega ja neist sai paar.
Mulle kui emale oli algul võõras seda näha ja tunded olid ka võõrad ja segased, nagu iga uue kogemusega, mis on küll normaalne ja elu osa, kuid omal veel kogemata.
Neist tunnetest kirjutangi väheke. Ma ei tea, mida tunnevad tütarde emad, kui tütar leiab poisi. Mina tundsin võõrastust ja oskamatust suhelda. Oskamatus suhelda on siiani, kuid leidsin endas joone, mida enne ei teadnud, et nii tunda võin. Kord tulin töölt enne jõule ja tüdruk oli meil kodus, poja toas olid. Ma nägin esikus tüdruku jalanõusid ja ma seisin ja vaatasin neid. Siis tundsin imelikku tunnet ja mul tekkis tüdruku vastu soe ja hell tunne, et need on inimese omad, kes armastab minu last ja hoolib temast ja et neid kannab tüdrku, kes on ka kellegi laps ja minu poeg armastab teda. Ja ma tundsin, et ma hoolin ka sellest tüdrukust (mida ma enne ei pidanud eriti võimalikuks ega loomulikuks). Mida arvate, kas olen imelik oma imelike tunnete ja mõtetega?"
Naisteka foorum