Väikelaste hambad korda!
Hetkel puudub Eestis ühtne kava lapsevanemate teavitamiseks ja nõustamiseks. Väga vähesed lapsevanemad ja isegi perearstid teavad, kuna alustada hambapesu või millal tuleks esimest korda hambaarsti juurde minna. Rääkimata sellest, et teataks kaariese tekke põhjusi ja selle vältimise võimalusi. Haigekassa vahendid kuluvad valdavalt mitte põhjustega võitlemisele, vaid tagajärgede kõrvaldamisele.
Teine oluline põhjus on puudulik arstiabi kättesaadavus. Kui suuremates linnades on hambaravikabinette enam kui küll, siis maarajoonis ja väikelinnades on ravile pääsemine raskendatud. Raske on veenda miinimumpalgaga töötavaid vanemaid selles, et lapsega tuleks poolesaja kilomeetri kaugusele lihtsalt hambaid kontrollima sõitma.
Mida siis teha, et lapse hambad oleksid terved ja tugevad?
Juba raseduse ajal peaksid tulevased emad teadma, mida tuleb teha selleks, et laste hambaid hoida ja hooldada. Kaaries on nakkushaigus, mis levib sülje kontaktide kaudu. Esimene samm peaks olema see, et tulevane ema laseks enda hambad enne sünnitust korda teha. Nakkumisel on kõige kriitilisem vanus 18.-30. elukuu. Hambakaariest tekitavaid mikroobe on erinevaid, kuid kõige kariogeensemaks on Streptococcus Mutans. Selle bakteri saab väikelaps peamiselt inimeselt, kes teda iga päev hooldab, s.t enamikel juhtudel emalt. Seepärast tuleb rangelt jälgida igapäevaseid toitumis- ja hooldusharjumusi.
Oleks hea, kui väikelapsel oleksid sellised toidunõud, mida teised ei tohi kasutada. Mingil juhul ei tohi lutti panna enda ega vanemate õdede-vendade suhu. Vältida tuleks magusate jookide andmist väikelastele enne magamist. Sel juhul jääb toit kauaks hammastele ja suu keskkond jääb pikalt happeliseks (magamise ajal on sülje eritumine poole väiksem kui ärkvel olles ja suu iseeneslik puhastumine aeglane). Öiste söögikordade lõpus oleks hea anda lapsele puhast vett, et enne uinumist suu puhastada.
Kohe, kui esimesed hambad lõikuvad, tuleb hakata neid hooldama. Alguses kasutatakse apteekides pakutavat silikoonist sõrmeotsaharja ja ilma fluorita imikupastat. Kui laps on juba suurem ja oskab suud loputada, siis peaks kasutusele võtma fluori sisaldava laste hambapasta ning lastele mõeldud väikeste harjastega hambaharja. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut. Kodustel väikelastel võiks pesta hambaid ka enne lõunauinakut.
Väga oluline on kujundada lapsel juba väikesest peale õige hambapesu harjumus. Väikelaps on soovitav hambapesu ajal voodile või põrandale pikali panna. See võimaldab lapsevanemal saada parema ülevaate hambapesust. Hea oleks seda kõike algul teha mänguga pooleks ja väljaspool vannituba. Tähtis on lapsevanema kaasabi ka suuremate laste hambapesul, sest laps ise tikub ju ainult esihambaid “nühkima”.
Esimene visiit on oluline
Millise hambaarsti teenuseid kasutada, on lapsevanemate endi otsustada. Valiku tegemisel ei ole oluline ainult see, kus kabinet asub või kas arstil on sõlmitud leping haigekassaga, vaid ka see, kas arstil on küllaldased psühholoogilised eeldused, kvalifikatsioon ja kogemus lastega töötamiseks. Üks negatiivne kogemus lapsepõlves võib endaga kaasa tuua ebaterve hirmu hambaarsti ees kogu eluks.
Esimese visiidi hambaarsti juurde peaks tegema 1-1,5aastase lapsega. Laps ei tohiks olla väsinud (soovitav päeva esimesel poolel ja mitte uneajal) või olla nohus-köhas. Esimeste aukude tekkimine on märk, et laps vajab juba reaalset ravi, mitte ainult nõustamist. Kindlasti ei tohi olla esimese arstivisiidi põhjuseks hambavalu. Siis on kõik arsti poolt teostatavad raviprotseduurid valulikud ja tekitavad edaspidi kartlikkust hambaravi suhtes.
Kodus tuleb last positiivselt ettevalmistada. Mingil juhul ei tohi last hambaarstiga hirmutamisega hambapesule motiveerida. Süstide ja puurimisega ähvardamine, aga ka omavahelised jutud valulistest mälestustest hambaarsti juures jäävad lapsele hästi meelde.
Vale on arusaam, et piimahambaid ei ole vaja ravida, kuna need iseenesest varsti ära tulevad. Lapse teisel eluaastal lõikuvad piimapurihambad vahetuvad alles 10.-12. eluaastal, seega peavad nad “töökorras” olema peaaegu kümme aastat. Suus olevad lagunenud ja katkised piimahambad loovad soodsa pinnase ka uute hammaste kahjustumisele. Liiga varakult eemaldatud piimahambad võivad tekitada ebaõiget lõualuuarengut ning põhjustada hilisemaid hambumusprobleeme. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata piimahammaste hooldamisele ja ravile. Kui piimahamba kahjustused on aga sellised, et ravi ei ole enam võimalik, tuleb hammas siiski eemaldada. Põletikus ja mädane piimahammas võib omakorda kahjustada jäävhamba alget.
Soovitav on piimahambad kui ka uued jäävhambad katta fluorilakiga, vajadusel silandiga (eriline jooksev plommimaterjal, mis katab hamba mälumispinna). Katkised esihambad põhjustavad raskusi mõningate häälikute väljaütlemisel, aga võivad lapse ka mängukaaslaste pilkealuseks muuta.
Kuidas hambaid hoida:
NB! Laste hambaravi on kuni 19. sünnipäevani tasuta, kui on tegemist haigekassaga lepingut omava ettevõttega. Hiljemalt enne 19aastaseks saamist tasub lapse hambad korda teha.
Dr KIRSTIN KÕND on OÜ Eurodent hambaarst. Ülaltoodud lühikokkuvõte pärineb 27. augustil hambaarstide päevadel peetud ettekandest.
