Kaladieet aitab “vedeldada” verd ja hoiab ära trombide tekke. Kalatoidul on oluline osa veresoonte kaitsel (arterid, veenid), sest see on puhastava toimega, aidates organismist välja tuua nn. mittevajalikku kolesterooli. Rasvastest kalades valmistatakse praegu farmaatsiatööstuses kalaõli kapsleid (lõhe ja tuunikala), mida soovitatakse vererõhu alandamiseks ja infarktiohuga haigetele. Kuna kapslid sisaldavad omega-3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 g makrelli päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Inglise teadlased väidavad, et kala sööjatel on vähem probleeme veres sisalduva kolesterooliga kui taimetoitlastel.

Jaapanlased on uurinud vähki haigestumise põhjusi ja kogenud, et mereannid aitavad riske vähendada, eriti peaks seda arvestama rinnakasvajate korral. On kogetud, et kala rasvhapped aitavad üle saada neerupõletikust, kui kohe haigestumise alguses jaole saadakse. Kala tuleks süüa just profülaktika mõttes; samuti kasutama kalaõli kapsleid.

Ka astmahaigetele peetakse oluliseks omega-3 rasvhapet, mis aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist.

Kalas olevad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile reipust. Katsetega on tõestatud, et kalasööjad tudengid on edukamad kui lihapruukijad. Naised, kes söövad raseduse ajal rohkesti kala, saavad keskmisest arukamaid lapsi, selgub hiljutisest uuringust. Bristoli ülikooli teadlased uurisid kokku 7400 last ning nende emade menüüd ajal, mil nad olid veel lapseootel. Testi tulemused selgitasid, et lapsed olid seda intelligentsemad, mida rohkem nende ema oli raseduse ajal kala söönud. Teadlased usuvad, et ajule mõjuvad hästi kalalihas sisalduvad omega-2 ja omega-6 nimelise õlid.

Kalas sisalduvad rasvahappe omega-3 mõjub hästi ka välimusele, lisatakse seda ju paljudele kosmeetikatoodetele. Nimetatud rasvhapped kaitsevad nahka päikesekahjustuste ja vabade radikaalide rünnakute eest,  parandades nahahapnikuvarustust ja niiskustaset ning aidates ära hoida naharakkude vananemist. Kalasööjate nahk on siledam, elastsem ja tervem ning samuti on kalalembeliste märgatavalt vähem kortse.

Omega-3 rasvhapped ei mõjuta ainult välimust, vaid ka tuju. Uuringute põhjal on tõdetud, et rasvhapete piisav tase on üks emotsionaalse heaolu garantiisid — see tähendab, et kala söömine muudab tuju paremaks.

Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 grammi. Kalaliha on kergelt seeditav, sisaldab vähe kaloreid, mistõttu on tal eelis liha ees (sealiha seedub 35-45%, vasikaliha 60%, lambaliha 60-70%).  Kerge seeditavuse tõttu võib kala kasutada nii hommiku- kui ka õhtusöögiks

Kas Sinul on oma lemmikuim kalaretsept? Millist kala kõige parema meelega sööd? Kes sinu perekonnast valmistab parimat kalatoitu? Kas oskaksid seda järele teha? Ära hoia oma teadmisi endale, vaid jaga neid ka teistega. Pane oma retsept kirja ning võida ägedaid auhindu! Kalakampaania kohta saad lisainfot videost ja Facebookist!: