Köök on enamat kui lihtsalt söögiruum!
Köögis saab pere kokku hommikuti ja kööki kogunetakse pärast päevatööd sõpradega ühist kokkamist ja söömist nautima. Olulisemad jutudki saavad räägitud sageli köögilaua ümber. Köök võib olla ka töötegemise kohaks. Ühes mõnusas köögis on kõik organiseeritud ja käe-jala juures.
Köök tuleks planeerida enim kasutatavate liikumisteede lähedusse, välisukse ja söögitoa lähedale.
Avatud köögi puhul pole asja mõte mitte elutoa ühes seinas laiutav massiivne köögimööbel, vaid köök peaks nii emotsionaalselt kui ka mööblikujunduselt olema seotud elutoa ja selle mööbliga. Köögi planeerimisel tuleks silmas pidada töökolmnurka valamu, pliit, külmik. Kõike peab olema mugav ja praktiline kasutada.
Köögi tüübid
1. tüüpi köögis asub kogu sisustus ühe seina ääres – see sobib väikesele majapidamisele. See on rakendatav juhul, kui on olemas ligikaudu 3 meetri pikkune sein. Seda tüüpi köök sobib ka suurema köögi seadmereaks.
2. tüüpi köögis on sisustus paigutatud kahe vastasseina äärde. Nende vahele jääv kitsas koridor peaks olema vähemalt 1,3 meetri laiune, et alumisi kappe oleks mugav kasutada ja jaguks piisavalt ruumi töötada. Söömiskoht on enamasti ühe töörivi otsas.
L-tüüpi köök sobib pereköögiks, sest siia mahub päris korralikku mõõtu söömiskoht. Seadmed on paigutatud kahe naaberseina äärde. Nurgaruumi saab kasutada spetsiaalsete nurgakappide abil.
U-tüüpi köögis on seadmed kolmes seinas. Tekib kaks nurka, mis sisustatakse nurgalahenduste abil. Projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et keskel jääks piisavalt ruumi toimetada.
Saare-tüüpi köök nõuab palju ruumi, et ladusalt funktsioneerida. See on pigem suure ruumi (16–20 m2) lahendus. Köögisaare tööpind vajab palju tegutsemisruumi töölaua ümber.
Pesemisala
Köögis on pesemisala üks tähtsamaid tsoone, sest seda kasutatakse intensiivselt iga päev. Seetõttu väärib see erilist tähelepanu. Kõige praktilisema lähenemise puhul on kõik, mis on nõudepesemisel vajalik, paigutatud väljatõmmatavasse sahtlisse valamu alla – nii on pesutarbed igal ajal käepärast.
Selle ala keskmes on valamu koos segisti ja valamukapiga ning nõudepesumasin. Prügisorterid ja ämbrid, puhastus- ja küürimisvahendid saab mugavalt paigutada valamukappi. Valamukapi sahtleid on võimalik ideaalselt organiseerida, jättes alumise sahtli prügiämbritele ning ülemise puhastusvahendite ja küürimistarvete hoidmiseks.
Köögivalamud
Köögivalamute materjaliks valitakse enamasti roostevaba teras. Kvaliteetne roostevaba teras on kuumus- ja happekindel. Materjal on löögikindel, elastne ja tänu poorideta pinnale täiesti hügieeniline. Ka roostevabast materjalist valamuid on saadaval eri viimistlusega – sile, matt või linane.
Graniitvalamuid nimetavad erinevad tootjad omamoodi, näiteks fragraaniks, silgraaniks, nanograniidiks jm. Komposiitmaterjalist köögivalamud on erakordselt vastupidavad, taluvad nii kõrget kui ka madalat temperatuuri, ei karda kriimustamist, koduses majapidamises kasutatavaid happeid ega leeliseid. Need on muutunud mustust ja plekke hülgavaks ning seeläbi veelgi hooldussõbralikumaks. Valamuid võib leida laias värvivalikus. Värvilise valamu saab kokku sobitada ka samas toonis segistiga.
Valamuid on saadaval igasuguses kujus ja suuruses. Mõtle läbi, kui suurt valamut sa vajad. Kas muretseda abipinnaga valamu või mitte, sõltub köögi suurusest. Kui köögi suurus võimaldab otsustada abipinnaga valamu kasuks, tuleks köögifront koostada nii, et valamu abipind jääks pliidi poole – nii on sinna hea kraani all pestud köögivilju tõsta ning sealt edasi potti või pannile panna. Olenevalt valamu mudelist saab juurde osta nõrutuskausse, lõikelaudu (näiteks klaasist) ja nõudekorve. Väga praktiline on altpoolt monteeritav valamu, mis jätab köögi töötasapinna valamuservadest puhtaks.
Tehnika, mööbel ja valgus
Kindlasti on omaette disainiväärtuseks köök, mis on kujundatud värvi, materjali ja vormi kaudu ülejäänud interjööriga terviklikuks ansambliks. Tänapäeva köögis aitavad sellele kaasa mööblikomplekti sisse ehitatud tehnikaseadmed ja arvukad mehhanismid, baaripukid, ratastega mööbel ja palju muud.
Kui vähegi võimalik, tasuks panustada integreeritud köögitehnikasse – tööpinna sisse paigaldatavasse pliidiplaati ning integreeritud ahju. Kuna korterite köögid on alati liiga väikesed, võiks seinakapid ehitada ikka laeni. Tuleks arvestada ruumi omapära ja kasutada kasuliku pinna iga sentimeetrit. Näiteks võib väikeses köögis laua asemel kasutada nutikalt seinaäärset klapplauda või väljatõmmatavat lauda, mida saab sahtlina kinni lükata ja kasutamiseks kergesti jälle välja tõmmata.
Köögi valgusprojekti koostamisel valitakse kõigepealt tööpindade valgustid ja alles seejärel otsustatakse, mida teha üldvalgustusega. Kööki õhupuhastit valides ei tule inimestele enamasti pähe, et seegi on töövalgusti. Viimasel ajal on LED-valgusriba töötasapinna valgustamisel aina enam kasutust leidnud. Selline peidetud valgustus loob hubase meeleolu.
Köögiplaneerimise meelespea
- Väikestes ja kitsastes köökides saate rohkem hoiuruumi tekitada kappide kõrguse suurendamisega.
- Planeerige peamine töökolmnurk – valamu, pliit, külmik – lähestikku. See teeb köögis töötamise efektiivsemaks.
- Ära unusta head töötasapinna valgustust!
- Hoolitsege, et teil oleks vähemalt üks suur tööpind.
- Õige ventilatsioon. Ventilatsioonitoru on võimalik viia varjatult vajalikku kohta ripplae pealt.
- Külmik tuleks paigutada köögi nurka, nii tundub ruum avaram.
- Külmik ei tohi asetseda pliidile-ahjule liiga lähedal. Külmiku ja pliidi vahele võiks võimaluse korral jätta vähemalt 20 cm tööpinda.
- Ruumi säästmiseks valige integreeritud õhupuhasti.
- Pliiti ja valamut ei tohiks täiesti kõrvuti paigutada. Hea lahendus on, kui pliidi ja valamu vahele jääb nõudepesumasin (laiusega 45–60 cm). Minimaalne vahe võiks olla 40 cm
- Arvestage asjadega, mida ei saa muuta: väljaulatuvad ja suhteliselt madalad või kõrged aknalauad, gaasitorud, radiaatorid, ventilatsiooniavad, uksed.
- Ära unusta valida sobiv seinakate köögi tööpinna tagusele seinale.
www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus
