Lõhnav madar, mustjuur ja karulaugu õiekobarad — gurmeetoorained, mida leiad otse Eesti loodusest


JUURVILI, JUURVILJAD
MustjuurFoto: Tairo Lutter, õhtuleht

Septembrist saavad Tallinki laevad uue Peeter Piheli loodud menüü, mis on inspireeritud puhtast Eesti loodusest ning Eestis kasvavast toorainest. Tippkokk Peeter Pihel toob uuest menüüst välja kolm väärtuslikku ja huvitavat Eesti pinnal kasvavat andi, mis võiks märksa sagedamini leida tee eestlaste toidulauale.

Lõhnav madar

Tugeva ja magusa lõhnaga 10-30 sentimeetri kõrguseks kasvav lõhnav madar on kattetaim, mis kasvab suurel alal ning peamiselt niisketes metsades lehtpuude või põõsaste varjus. Varem lõhnava varjulille nime all tuntud taim õitseb mais-juunis koos valgete, sirelile sarnanevate õitega. Madara lõhn sarnaneb teekummelile, vanillile ja magusmandlile, kusjuures värskena on taime lõhn märksa õrnem kui kuivatatult.

Kuivatatuna on lõhnav madar omapärane taim, mida tasub köögis kasutada ennekõike erinevates magustoitudes, kus mängus on piimatooted – just piimas või koores leotades tuleb selle maitse väga hästi välja.

Mustjuur

Mustjuur on mõnusa pähklise maitsega juurikas, mis kasvab eelkõige liivasel pinnasel. Välimuselt meenutab mustjuur musta porgandit. Õhukese koorega juurikas on seestpoolt tihe ja valget värvi ning eritab lõigates ohtralt piimmahla. Seetõttu tasub seda koorides kanda alati kindaid, sest muidu on käed piimast pruunid. Eriti hästi sobib juurikas diabeetikute toidumenüüsse, kuna sisaldab endas palju inuliini, mis aitab vere glükoosisisaldust stabiilsena hoida.

Seotud lood:

Mustjuur on suurepärane talvine köögivili, mis sobib söömiseks nii toorelt salatites kui ka kuumtöödeldult hautades või röstides. Juurika keetmine aitab koorel hästi eralduda. Toorelt koorituna tuleb mustjuurt sidrunimahla või äädikaga üle piserdada, nii on võimalik vältida juurikale tumedama varjundi tekkimist.

Eriti mõnusa meki saamiseks võiks mustjuurt röstida. Selleks tuleb mustjuur koorida, lõigata sellest suupärased viilud ning asetada 20 minutiks ahju 180 kraadi juures. Maitseks raputa peale veidi soola ja pipart ning piserda õrnalt üle oliiviõliga.

Õitsenud karulaugu õiekobarad

Karulauk ehk metsik küüslauk on eestlastele oluline taim igakevadisel toidulaual. Esimeste veidi soojemate maikuu ilmadega kasvu viskavale karulaugule meeldib niiske pinnas, samuti saab seda kasvatada koduaias. Metsas karulauku korjates võiks tähele panna, et korvi ei satuks ekslikult karulaugu lehtedele väga sarnased piibelehed. Eelnevalt tuleb taime nuusutada – kui lehel puudub tugev küüslaugulõhn, on tegemist hariliku maikellukese ehk piibelehega. Kuna karulauk kuulub 3. kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, ei tohi karulaugu kasvukohti liigse korilusega kuritarvitada.

Enim tuntakse karulauku just tema õhukeste, terava tipuga lehtede poolest, millest valmistatakse pestot ja risottot, peenelt hakituna sobib see suurepäraselt ka värskesse salatisse. Tippkokk Pihel soovitab aga söögitegemisel kasutada ka karulaugu teisi osasid, nagu õisi, õiepungasid ja seemneid.

Karulaugu õiekobaratest saab mai lõpus-juuni alguses pärast nende õitsemist valmistada krõmpse karulaugukappareid. Selleks tuleb õitsenud õiekobarad panna võrdsetes kogustes õunaäädikast, suhkrust ja veest valmistatud marinaadi. Karulaugukappareid soovitab ta kasutada roogades, mis vajavad veidi lisahappesust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare