Kapsast võib süüa nii värskelt, kuumtöödeldult kui ka hapendatult. Hapukapsast on pealegi saanud eestlase rahvustoit. Kui muidu hapukapsast ei söö, siis lähenevad jõulud viivad ikka hapukapsast ostma. Maarahvas hapendab kapsast ise, kuid ka linlane võiks kord aastas — jõulude eel — ise kapsast hapendada.

Talvevitamiinid kapsast

Jutt käib meie igapäevasest valgest peakapsast. Kapsaliike loetakse üle 100, vaevalt kõiki neid tunneme, veel enam teame nende maitset. Paljusid liike kasvatatakse ka Eestis, kuid osa tuuakse välismaalt.

Pane tähele!
KAPSAS ON ROHKEM
C-VITAMIINI
KUI SIDRUNIS

C-VITAMIINI

KUI SIDRUNIS

Peale bioloogiliselt aktiivsete ainete leidub hulganisti ensüüme, eeterlikke õlisid, parkaineid, mis kõik teevad kapsa üliolulisteks toidulaual. Kapsas on C-vitamiini rohkem kui sidrunis, leidub ka B-rühma vitamiine ning E-vitamiini ja karotiini. Mineraalainetest olulisim on kaalium (150-400mg 100g kapsas), mis oluline südame tegevusele. Kuid on ka kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, seleeni, joodi jt mikroelemente, mis kõik olulised ainevahetusprotsessis.

Toorelt, keedetult, hapult

Kapsas ravimina sai tuntuks Vanas-Egiptuses kui organismi tugevdav ja põletikke vaigistav toiduaine. Raviomadused on parimad toorel kapsal (ka hapukapsal), süües salatina või juues mahla. Mahla on küll tülikas valmistada iga päev, kuid seedeelundite parandamiseks ja bronhiidi leevendamiseks on parim soe kapsamahl, häid tulemusi annab see ka kaksteistsõrmiku haavandi ravis.

Pane tähele!
KAPSAS ON KASULIK
ÜLEKAALU PUHUL!

ÜLEKAALU PUHUL!

Suur kiudainete sisaldus parandab soolte tegevust ja on abiks kõhukinnisuse korral. Kapsatoidud on olulised suhkruhaigetele ja madala maohappesusega gastriidi korral. Kapsas puhastub organismi toksilistest ainetest, kiireneb ainevahetus.

Rahvameditsiinist on teada, et toores kapsaleht kompressina leevendab põletikke, ravib haavandeid, pidurdab ka kasvajate arengut. Vanarahva tarkusest on teada, et ekseemi ravis on abi piimas keedetud kapsalehe kompressist. Hapukapsast ja selle mahla soovitab rahvameditsiin sapikivitõve, impotentsuse ja hemorroidide korral. Soovitatakse iga päev süüa 300g toorest hapukapsast külmpressitud õliga.

Toidulaual au sees

Kapsatoidud olid vanal ajal ikka rohkem peolaual, ainult jõukamates peredes oli ta igapäeva toidus. Kapsas salatina, supina, iseseisva hautisena, kotletina, pudruna, vormiroana, pirukatäidisena jm on meile kõigile tuttav. Kapsa soositus põhineb ka sellel, et ta sobib paljude teiste köögiviljadega, puuviljadega, marjadega, tangainetega. Kapsas on populaarne ka dieettoiduna paljude haiguste korral. Kuid valge peakapsa toitudele on vanast ajast veel säilinud halb kuulsus tänu raskele seeditavusele. Põhjus on enamasti liig pikk keetmise aeg ja loomse rasvaga liialdamine. Tõepoolest on kapsasupp või hautatud kapsas maitsev just rasvase liha või singiga, kuid toiduõliga valmistatult kapsas probleeme seedimisele ei valmista.

Tähelepanelik tuleb olla hapukapsa hautamisel, sest piimhappeline käärimine on piisavalt kapsast pehmendanud ja ülehautamine koos searasvaga toob üksnes kahju. Siit ka vanainimestel hädad jõulutoitudest, kus põhitoidus on sealihaga hautatud hapukapsad. Kapsas seedib paremini, kui ühendame ta veretoitudega. Jõuluõhtul on eelistatud hautatud kapsas verivorstidega!

Hapukapsast pikk iga

Mitte ainult hapendatud piimatooted ei anna kasulikke piimhappe baktereid, vaid seda annab ka hapukapsas. Teame, et hapupiima (ka biotoodete) joomine hoiab noorena ja seedeprotsessi korras tänu piimhappe bakteritele, kuid nad on olemas ka hapukapsas. Hapendamisel kapsa toiteväärtus tõuseb, kui kasutame ka kapsa hapendamise mahla. Kahju, kui poest ostetud kapsas on liig hapu või soolane ja peame seda pesema ning mahla välja pigistama. Sel juhul hapukapsa väärtus tublisti langeb.

Arvestades toore hapukapsa suurt toiteväärtust, peaks hapukapsasalatid olema iga päev toidulaual. Maitset saab parandada aedviljade lisamisega ja maitsetaimedega. Valida tuleb vähema soolasusega hapukapsast, sest nii on ka piimhappeline käärimine olnud kvaliteetsem. Ülemäärane sool ei aita hapukapsast säilitada, vaid piimhappe bakterid aitavad ära hoida riknemist.

Hapendame kapsast ise

Enim levinud on valge peakapsa hapendamine, kuid ka punane peakapsas sobib. Nüüd oleks paras aeg jõuluks ise kapsast hapendada, vastavalt maitsele.

Mina teen nii:

Puhastan kapsapea välimistest määrdunud lehtedest ja tükeldan roostevaba noaga veeranditeks, lõikan 3-5 mm laiusteks ribadeks ja panen 2 l-sesse suurema suuga purki koos porgandiribade, astelpaju- ja kadakamarjadega ning köömnetega kihiti, pressin ettevaatlikult puunuiaga kinni kuni mahla ilmumiseni. Kihte panen nii, et ülevalt servast jääks vabaks u 8 cm. Peale aurutatud kapsalehed ja kahekordse marli, lõpuks vajutuskaas ja raskuseks kivi. Hoian pimedas u 20 kraadi juures, jälgin käärimist, soola ei kasuta, kuid lisan veidi hautamisel.

Paari esimese päeva jooksul eraldub vedelik (kui mahl ei ulatu ääreni, vala juurde vett) ja peale vahtu, mis tuleb kõrvaldada. Käärimine kestab u 7 päeva, siis muutub vedelik ka selgeks ja läheb tagasi kapsastesse. Kui on vaja säilitada kauem, tuleb viia jahedasse ruumi. Kui vesi ei kata enam kapsaid, siis tuleb panna peale külma keedetud vett.

Kui jahedat ruumi ei ole, on mõistlik ümber villida väiksematesse purkidesse ja pastöriseerida 80 kraadi juures u 20 min ning sulgeda õhukindlalt. Kui vajadus käärimist kiirendada, võib nõu põhja ja peale panna paar viilu leiba (juuretisega valmistatud, näiteks Toolse), vahekihtidele riputada veidi suhkrut. Kapsast võib hapendada porgandi asemel ka punapeedi, õuna, kõrvitsaga…

Kui on soov lisada hapendamisel soola, tuleks see lahustada väheses vees ja lisada nõu peale. Kuid sool halvendab hapukapsa seeditavust, rikub ka mahla maitset.