Aeg vahetuseks? Teeme selgeks, milline on maitsvaim ja tervislikuim õli toidulaual

Küpsetamine, praadimine, salatid. Rapsiõli, oliiviõli, päevalilleõli. Teeme kindlaks, milline neist kolmest meie toidulaual enim kasutatavast õlist on kõige kasulikum ja milline õli kuhugi sobib.

OLIIVIÕLI

Pea igal tänapäeva kodukokal on riiulis oliiviõli olemas.

Maitse:
Väga varieeruva maitsega, alates tugeva “murumaitsega” rohekast neitsioliiviõlist kuni kollase rohkem töödeldud spetsiifilise maitsega õlini.

Kuidas seda tehakse:
Selle õli tootmiseks purustatakse värsked oliivid — näiteks ekstra neitsioliiviõli pressitakse 24 tunni jooksul pärast oliivide korjamist. Külmpressitud õli valmistatakse keskkonnas, kus temperatuur ei tõuse üle 49 kraadi, et säilitada maitse, lõhn ja toiteväärtus.

Plusspunktid:
Oliiviõlis on palju monoküllastamata rasvhappeid, mis vähendavad südamehaiguste riski, hoiavad halva kolesterooli taset all ja tõstavad hea kolesterooli taset. Samuti on oliiviõlis palju E-vitamiini. Ekstra neitsioliiviõli sisaldab ka polüfenoole — antioksüdante, mis vähendavad riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

Miinuspunktid:
See pole väga hea praadimiseks. Neitsioliiviõli hakkab juba 165-190 kraadi juures suitsema ja vähenevad hea maitse ja polüfenoolide tase.

Parim kasutusala:
Salatikastmetes.

RAPSIÕLI

Suur rapsiõli fänn on kuulus telekokk Nigella Lawson ja järjest rohkem seda tema eeskujul kasutatakse. Meie siin Eestis kasutasime seda juba enne Nigella haipi palju.

Maitse:
Delikaatne pähkline maitse.

Kuidas seda tehakse:
Erekollastelt rapsipõldudelt koristatakse saak ja rapsi väikestest mustadest seemnetest pressitakse õli. Alles hiljuti avastasid väiketootjad ka võimaluse rapsiõli külmpressida ja ilmselt saab sellest varsti külmpressitud oliiviõlile tõsine konkurent.

Plusspunktid:
Rapsiõlis on palju oomega-3, oomega-6 ja oomega-9 rasvhappeid, mis hoolitsevad naha ja aju tervise eest. Rapsiõlis on vähem küllastunud rasvhappeid kui teistes õlides ja rohkem E-vitamiini kui oliiviõlis. Lisaks on sellel kõrgem suitsemistemperatuur, mis tähendab, et ta ei kaota küpsetades oma maitset.

Miinuspunktid:
Töötlemisel väheneb kiiresti rapsiõli toiteväärtus, nii et parim olekski külmpressitud versioon.

Parim kasutusala:
Küpsetamiseks ja praadimiseks.

PÄEVALILLEÕLI

See on klassika, mida kasutasid juba meie vanaemad.

Maitse:
Seda peetakse üheks puhtaima maitsega õliks, mis toob toidu enda maitse hästi esile.

Kuidas seda tehakse:
Õli saab päevalilleseemnetest n-ö välja tõmmata keemilise lahuse abil või siis pigistada see seemnetest välja purustamise teel.

Plusspunktid:
Päevalilleõli võib kuumutada kuni 246 kraadini, enne kui see suitsema hakkab, mis teeb selle õli praadimise jaoks ideaalseks. Päevalilleõlis on ka väga palju E-vitamiini.

Miinuspunktid:
Sisaldab küll piisavalt oomega-6 rasvhappeid, aga oomega-3 rasvhappeid jääb väheks, nii et kui sa kasutad päevalilleõli pidevalt, peaksid jälgima, et saaksid endale väga vajalikud oomega-3 rasvhapped mujalt kätte. Päevalilleõliga on ka see jama, et need odavamad variandid on liiga palju töödeldud.

Parim kasutusala:
Hoia seda õli kapis praadimiseks, sest selles ta on parim — aga arvesta siiski ka sellega, et mida kõrgema kuumusega sa praed ja mida kauem protsess kestab, seda rohkem toitaineid kaob.

Allikas: Daily Mail