OLIIVIÕLI

Pea igal tänapäeva kodukokal on riiulis oliiviõli olemas.

Maitse:
Väga varieeruva maitsega, alates tugeva “murumaitsega” rohekast neitsioliiviõlist kuni kollase rohkem töödeldud spetsiifilise maitsega õlini.

Kuidas seda tehakse:
Selle õli tootmiseks purustatakse värsked oliivid — näiteks ekstra neitsioliiviõli pressitakse 24 tunni jooksul pärast oliivide korjamist. Külmpressitud õli valmistatakse keskkonnas, kus temperatuur ei tõuse üle 49 kraadi, et säilitada maitse, lõhn ja toiteväärtus.

Plusspunktid:
Oliiviõlis on palju monoküllastamata rasvhappeid, mis vähendavad südamehaiguste riski, hoiavad halva kolesterooli taset all ja tõstavad hea kolesterooli taset. Samuti on oliiviõlis palju E-vitamiini. Ekstra neitsioliiviõli sisaldab ka polüfenoole — antioksüdante, mis vähendavad riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

Miinuspunktid:
See pole väga hea praadimiseks. Neitsioliiviõli hakkab juba 165-190 kraadi juures suitsema ja vähenevad hea maitse ja polüfenoolide tase.

Parim kasutusala:
Salatikastmetes.


RAPSIÕLI

Suur rapsiõli fänn on kuulus telekokk Nigella Lawson ja järjest rohkem seda tema eeskujul kasutatakse. Meie siin Eestis kasutasime seda juba enne Nigella haipi palju.

Maitse:
Delikaatne pähkline maitse.

Kuidas seda tehakse:
Erekollastelt rapsipõldudelt koristatakse saak ja rapsi väikestest mustadest seemnetest pressitakse õli. Alles hiljuti avastasid väiketootjad ka võimaluse rapsiõli külmpressida ja ilmselt saab sellest varsti külmpressitud oliiviõlile tõsine konkurent.

Plusspunktid:
Rapsiõlis on palju oomega-3, oomega-6 ja oomega-9 rasvhappeid, mis hoolitsevad naha ja aju tervise eest. Rapsiõlis on vähem küllastunud rasvhappeid kui teistes õlides ja rohkem E-vitamiini kui oliiviõlis. Lisaks on sellel kõrgem suitsemistemperatuur, mis tähendab, et ta ei kaota küpsetades oma maitset.

Miinuspunktid:
Töötlemisel väheneb kiiresti rapsiõli toiteväärtus, nii et parim olekski külmpressitud versioon.

Parim kasutusala:
Küpsetamiseks ja praadimiseks.


PÄEVALILLEÕLI

See on klassika, mida kasutasid juba meie vanaemad.

Maitse:
Seda peetakse üheks puhtaima maitsega õliks, mis toob toidu enda maitse hästi esile.

Kuidas seda tehakse:
Õli saab päevalilleseemnetest n-ö välja tõmmata keemilise lahuse abil või siis pigistada see seemnetest välja purustamise teel.

Plusspunktid:
Päevalilleõli võib kuumutada kuni 246 kraadini, enne kui see suitsema hakkab, mis teeb selle õli praadimise jaoks ideaalseks. Päevalilleõlis on ka väga palju E-vitamiini.

Miinuspunktid:
Sisaldab küll piisavalt oomega-6 rasvhappeid, aga oomega-3 rasvhappeid jääb väheks, nii et kui sa kasutad päevalilleõli pidevalt, peaksid jälgima, et saaksid endale väga vajalikud oomega-3 rasvhapped mujalt kätte. Päevalilleõliga on ka see jama, et need odavamad variandid on liiga palju töödeldud.

Parim kasutusala:
Hoia seda õli kapis praadimiseks, sest selles ta on parim — aga arvesta siiski ka sellega, et mida kõrgema kuumusega sa praed ja mida kauem protsess kestab, seda rohkem toitaineid kaob.

Allikas: Daily Mail