Kas teadsid, et mustad laigud kodu seintel, põrandaliistudel, laes ja mujal ei pruugi sugugi olla pori, tahm või määrdumisplekk, vaid võivad hoopiski osutuda hallitusseente kolooniateks. Selle, kas tegu on hallitusega, saab kindlaks määrata tõrjespetsialist laboratoorse analüüsi käigus.

Sellised mustad laigud võivad mõjuda tervisele väga halvasti. Sestap võiks ikka paar korda aastas koduse pinna üle vaadata pilguga, kas kusagile pole tekkinud hallitusmärke.

Eriti magusad pinnased hallitusseente arenguks on näiteks katuse läbijooksukohad, torustikulekked, vannitoa märgunud seinapinnad, ülekastetud lillemuld, ehitusel niiskunud puit jms. Külmasildadest on parimad paigad hallituse kodunemiseks aknaraamid, aknapõsed, aknalauad.

“Tundub küll, et akna juures peaks olema õhuvahetus. Kuid kui on ette pandud pakettaken ja seda üldse õhutuseks lahti ei tehta, siis ei toimu tegelikult mingit õhuvahetust. Akna pind lihtsalt kogub niiskust ja märga,” selgitab üle 15 aasta hallituse tõrjega tegelenud OÜ Antivamm Ehitus juhataja Margus Helisalu.

Tema sõnul võib igas ehitises, kus tuleb tegeleda hallitusega, leida pahategija täiesti erinevast kohast. Iga objekt on täiesti erinev ja ainulaadne ja iga hallituse juhtumile on vaja läheneda erinevalt. Kuid üks on kindel: alati on vaja otsida üles hallituse tekkepõhjused ja selgitada koduomanikule üksikasjalikult, mida on vaja teha selleks, et ebameeldivast külalisest vabaneda.

Spetsialist peab väga tähtsaks põhjalikumalt inimestele rääkida õhuvahetusest. Enamasti soovitab ta kodudesse paigaldada sundventilatsioon või teha seina ruumi värsket õhku juhtiv tuulutusauk. Nende kaudu saab õhk paremini liikuma. Just puudulik õhuvahetus ja ruumidesse kogunenud liigne niiskus on esmased hallituse tekke põhjused.

Hallitusseened armastavad niiskust

Majaseente seas aktiivselt puitu lagundavad seened ja hallitusseened kuuluvad tegelikult üldisesse seeneriiki, niisamuti nagu pärmi-, söögi- ja mürgiseenedki. Elutegevuseks vajavad nad orgaanilist toitu, sobivat kasvupinda ja temperatuuri ning niisket keskkonda. Hallitusseened suudavad alustada kasvu, kui suhteline õhuniiskus toas on 65-70 protsenti. Nende kasv intensiivistub eriti, kui õhu niiskusesisaldus ligineb 100 protsendile.

Iseenesest tähendab see ka seda, et külmale seinale niiske õhu kondenseerumisel tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid oma juuri ajama hakata.

Hallitusseente kasvu korral satuvad õhku eosed, seeneniidistik ja selle osad, kergesti lenduvad ühendid (VOC), allergeenid. Toksiinid esinevad nii eostes kui ka seeneniidistikus. Hallitusseente eoseid leidub õhus kõige rohkem hilissuvel, mil eoste arv võib heinaküünide ja salvede-ladude õhus tõusta ka miljoni ühikuni 1 m³ kohta.

Õnneks pole kõik hallitusseened siiski mürgised, seetõttu pole nad terve ja tugeva immuunsüsteemiga inimesele alati ohtlikud. Mükoloogide sõnul tuleb olla väga ettevaatlik üksnes sellistel juhtudel, kui eoste kontsentratsioon on siseõhus oluliselt suurem kui välisõhus — siis tuleb kõiki hallitusseeni liigist sõltumata kahjulikeks pidada, sest sissehingamisel ja nahaga kokkupuutel põhjustavad seeneeosed ägedaid ärritus- ning allergianähte. Tervisehäireid võivad tekitada ka hallitusseente eritatavad keemilised ained ning kuivanult lendu tõusnud eosed.

Mükoloogide arvates on levinumaid haigusnähud, mida põhjustavad hallitused eluruumides, ennekõike silmade, nina ja kurgu ärritusnähud; naha ja limaskestade kuivustunne; naha punetus; vaimne väsimus ja tugev peavalu. Haigusnähtudeks on ka sagedasemad ja kauem kestvad külmetushaigused (sh hingamisteede kestvad haigused ja raskem köha); kähisev hingamine ning ülitundlikkus, mille põhjused jäävad ebaselgeks.

Hallitusest tingitud terviseprobleemide puhul võib esineda selline nähe, et kui inimene viibib teises keskkonnas, siis sümptomid vähenevad või mööduvad. Kui järjepidevalt ühes kohas (nt töö juures) viibimisel tekivad pidevad haigusnähud, kuid teises kohas (nt puhkuse ajal kodus) elades tervis paraneb, siis tuleks kindlasti hakata uurima selle tervisehäda põhjusena esimest asukohta ja selles kohas võimalikke hallituse esinemise nähte.

Mükoloogid on kindlaks teinud, et hallitusseened põhjustavad tihti just haige maja sündroomi, millel on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired.

Kas oled märganud ka seda, et mõnda ruumi sisenedes võib tunda iga kord eripärast haisu, seal ruumis on justkui pidevalt “sokilõhn”. Isegi kui selle ruumi põrandat pestakse iga päev, seal olevat vaipa puhastatakse keemiliselt kord kuus jne, püsib see hais visalt. Seda nähtust seletavad mükoloogid samuti hallitusseente esinemisega. Mõne kergesti lenduva ühendi koosesinemisel tekib iseloomulik kopitanud lõhn, mida inimesed kirjeldavad kui heinarõugu, suvila, vannitoa, keldri, kanalisatsioonitorude, halva hingeõhu või higiste jalgade lõhna. Lõhn varieerub sõltuvalt õhuniiskusest, temperatuurist, seeneliikidest ja lenduvate ühendite keemilisest koostisest.

Hallitus lagundab ka puitu

Need, kes arvavad, et vana maja võib ajahamba toimel lihtsalt niisama laguneda, uskudes, et uue maja külge ei hakka ükski hallitus, eksivad. Puit ei lagune niisama iseenesest. Hallitustõrje spetsialisti Margus Helisalu sõnul on puidu lagunemise põhjuseks niiskus ja see, et sinna satuvad hallitusseene eosed, mis hakkavad arenema ja kasvama.

Lisaks puidule rikuvad hallitusseened ka siseviimistluse välimust ja kahjustavad kodus olevaid asju, nagu paber, nahk, riided ja tselluloosi sisaldavad materjalid. „Hallitusseened suudavad kasvada suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutada ehitismaterjalidesse imbunud vett,” lisab spetsialist.

Hallituseosed levivad kõige rohkem ikka õhu kaudu. Alati on õhus mingi protsent igasuguseid seeni, ja selleks on vaja tingimusi, et nad kasvama hakkaks. Piisab eluruumis üksnes ventilatsiooni puudulikkusest ja liigniiskusest õhust ning see annab juba võimaluse hallitusele edukalt vohama hakata.

Spetsialist toob kohe näite. Tallinnas on Mustamägi ja Lasnamägi, nõukaajal ehitatud elamurajoonid, kus kunagi paigaldati kortermajade rajamisel aknaavade ette puitaknad, mille ees tavaline klaas. Puitraamid ja tavaline klaas tähendasid seda, et ehitusprojektis oli ette nähtud osaline ventilatsioon läbi klaasi. See tähendab, et läbi klaasi liigub alati mingil määral õhku ning see aitab loomulikul õhuvahetusel toimida.

Tänapäevaks on suurem osa neist vanadest akendest eest ära visatud ja nende asemel on pakettaknad, millel on hea sooja- ja mürapidavus, kuid õhuliikuvus neis puudub. Selle tagajärjel tekib neis korterites ventilatsioonipuudulikkus ja kohe ka liigniiskus. Iga inimene hingab välja niiskust ja kui korteris elab neli inimest, siis on seal ka palju niiskust.

Üheks suuremaks probleemiks peab Helisalu eriti seda, kui pakettakendega ja puuduliku ventilatsiooniga korterites (eriti seal, kus akende või uste kaudu üldse ei õhutata), pestakse pesu ja kuivatatakse seda korteris sees. Kindel on see, et sellest märjast pesust tuleb korterisse väga palju niiskust.

Igal juhul tasub arvestada, et siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal, kui luua neile selleks sobivad tingimused. Maja vanusel pole hallituse tekkimise juures tähtsust, oluline on hoopis materjalikasutus ning ehitustööde kvaliteet. Samuti on määrav see, mitu inimest elavad koos eluruumis — mida rohkem inimesi, seda suurem niiskus tekib.


Artikkel ilmus 2013 novembril TM Kodu ja Ehituses.