Ehituslainel: pistikupesade ja lülitite asukohad planeeri varakult
Pärast lagede, põrandate ja liistude paikapanekut ning siseviimistluse tegemist on juba ilmselgelt liiga hilja avastada, et mõni pistik on puudu või asub täpselt diivani taga. Samuti on ebamugav tõdeda, et ainsa magamistoa valgusallika väljalülitamiseks tuleb voodist tõusta. Oluliselt lihtsam, kiirem ja soodsam on lahendada kõik elektriga seotud küsimused ehitusjärgus.
Keegi ei taha oma koju mööda seinu jooksvaid kaableid või põrandatel looklevaid pikendusjuhtmeid. Seetõttu tuleb mõelda juba ehituse või renoveerimise käigus iga ruumi puhul täpselt läbi, kus hakkab üks või teine mööbliese paiknema, kuhu tulevad valgustid ning kus asuvad elektrit nõudvad seadmed.
Kõige targem on joonistada iga majas või korteris asuva ruumi kohta eraldi plaan. Selle töö võib teha ise või jätta sisekujundaja hooleks, kuid oluline on seda teha ehitusjärgus enne siseviimistluse juurde jõudmist.
Plaanile tuleks kanda kõik mööbliesemed ja tehnika ning mõelda läbi, millised kohad vajavad väljavalgustamist, kus hakatakse lehte lugema, kus tööd tegema ja kus mugavalt televiisorit vaatama. Peale pistikupesade ja lülitite asukohtade on oluline mõelda antennidele ja võrgupesadele. Selliselt tuleks üle vaadata kõik eluruumid, kuid kõige enam väljakutseid kohtame köögis, elutoas ja vannitoas.
Võimsust kavanda targalt
Kui uut maja ehitades saab tavaliselt planeerida elektrivõimsust oma vajadustele vastavalt, siis vanas majas võivad võimalused piiratud olla. Pole pelgalt otsustamise küsimus, et juurde on tarvis kümmet pistikut, sest kui ampreid juurde ei osteta, pole pistikupesade lisamisest praktilist kasu.
Kui elektriseadmeid lisandub märgatavalt ja plaanis on hakata kasutama elektriseadmetest kütteallikaid, tuleb ka võimsust juurde osta.
Kuna tänapäevased tubased elektriseadmed — näiteks telekad, kodukinod ja muusikakeskused — on võrdlemisi väikese elektritarbimisega, saab elutoas ja magamistubades tehniliselt võimsust pistikupesade vahel jagada. Seevastu enamik köögiseadmeid nõuab suurt võimsust ja seal ühe senise pistikupesa asemele viie pesa paigaldamine lahendust ei paku.
Kööki ja vannituppa tuleb algusest peale rohkem võimsust planeerida, seevastu näiteks magamistoas piisab, kui planeerida kõik pistikupesad ühele kaitsmele. Arvestada tuleb, et kõige enam võtavad elektrit erinevad kütteseadmed: õhksoojuspump, boiler, põrandaküte, ahi ja veekeetja. Nendele võiks igaühele planeerida eraldi toite ja kaitsme.
Sõltuvalt kasutatavatest seadmetest planeeritakse ka kaitsmete iseloom — mõnel puhul kiire väljalülitusega, teisel puhul aeglasema reageerimisega ja mõningat ülepinget lubavad. Kui kavandada ühele kaitsmele mitu võimsat seadet, koormatakse süsteem üle ja tulemuseks on ennast pidevalt väljalülitavad kaitsmed ja tuleoht.
Jäta keeruline elektritöö spetsialistile
Isegi kuldsete kätega mees, kes ise maja ehitab, peab jätma mõned tööd valdkonna professionaalide hooleks. Üheks selliseks tööks, mida ise katsetada ei tohiks, on kõik otseselt elektriga seotu. Erialase hariduse ja kogemuseta inimesed ei tohi hakata kodus ise kaableid ja juhtmeid vedama, pistikupesasid paigaldama ja sobivaid kaitsmeid valima.
Professionaali palkamine ei tähenda siiski seda, et ise peaks käed rüpes pealt vaatama. Omaniku roll on eelnevalt läbi mõelda kõigi esemete asukohad, et elektrik saaks kaabelduse ja pistikupesad õigesti planeerida. Mida põhjalikum joonis iga ruumi kohta teha, seda parem saab lõpptulemus.
Kõige olulisem on mõelda detailid läbi köögis ja seda mitte pelgalt kodumasinate rohkuse tõttu. Kui elutoas saab diivanit või lauda vajadusel nihutada, siis kööki tellitakse enamasti hinnaline ja täpselt mõõdetud köögimööbel, mille puhul ei saa lubada isegi võimalust, et kaabeldus on 1–2 sentimeetri võrra nihkes. Pistikupesad ja lülitid peavad asuma täpselt ettenähtud kohas, vastasel juhul seisame lõhkise küna ees, kus midagi ümber teha on väga keeruline.
Kui uue maja ehitamisel saame peita kõik kaablid seina, lae või põranda alla, siis vana ja muinsuskaitse all oleva maja puhul ei pruugi see võimalik olla. Sellisel juhul saab kasutada karbikuid, mis aitavad tekkivat visuaalset müra pisutki leevendada.
Kahtlemata pole tegu parima võimaliku lahendusega, kuid siseviimistlusega sobivat värvi karbik on siiski parem lahendus, kui mööda seinu kulgevad kriitvalged juhtmed. Lisaks on müügil vanaaegse väljanägemisega tekstiilkattega elektrikaablid, mis vastavad samuti tänapäevastele tehnilistele nõuetele.
Pikemalt loe TM Kodu ja Ehituse märtsi numbrist.
www.kodujaehitus.ee
