Ekspert õpetab: mida teha, et kodu võimalikult vargakindel oleks?
Teps-Lukk OÜ omaniku Urmas Teppo sõnul tuleb päris sageli ette, et inimesed, kellel on juba korteril või majal kindel uks ees, tahavad seda turvalisemaks muuta.
Mõni inimene tahab lisalukku, sest kaks lukku on kindlam. Ei usaldata ainult üht lukku ja veelgi vähem usaldatakse seda, kui vanast ajast on ukse ette jäänud ajast ja arust lukk. See soov on ka statistikale toetudes põhjendatud.
Uus aeg on toonud uued lukumudelid, mis on sissemurdmiskatsete suhtes tunduvalt kindlamad. “Osad kindlustusseltsid soovitavad tungivalt, et uksel oleks ees kaks lukku,” lisab Teppo. “Ja tavaliseks on muutunud see, et alumine lukk on käigulukk, ülemine lisatakse topeltturvalisuse jaoks.”
Kaks lukku koduukse ees annavad ukse kasutamiseks laiema mängumaa. Kui kodus oled, siis võid kinni keerata ainult käiguluku, ja ülemist turvalukku kasutada abivahendina ainult siis, kui kodunt ära lähed.
Paljud inimesed kasutavad alumise käiguluku puhul ka seespoolset liblikaga varianti — võtit kasutama ei pea, keerad ukse lihtsalt libliksneprist kinni ja ongi uks lukus.
Teppo sõnul on libliksnepper just mugavuse tõttu populaarseks muutunud — sellega ei pea inimene kodus olles võtit otsima. Kas libliklukk võtmega lukust ka turvalisem on? Spetsialisti kinnitusel on esimese korruse korterites ja eramajades pigem vastupidi. “Kas lukk on liblikaga või võtmega, mängib turvalisuse osas rolli esimesel korrusel või eramajas. Kui varas tuleb sisse aknast, on tal lihtne libliksnepri abil välja minna — keerab seestpoolt ukse lahti ja ongi kõik, sest võtit polegi vaja. Aga väljastpoolt sisse muukimisel pole mingit vahet, kas seespool on libliksnepper või võtmega lukk.”
Libliklukk võib kehvemaks variandiks osutuda ka siis, kui kodus on väike laps või vanainimene, kes enam üksi väljas käimisega hakkama ei saa. Kui väike laps õpib ühel hetkel libliksneprit lahti keerama, võib juhtuda, et sel ajal, kui ülejäänud pere veel hommikuund magab, läheb ta uksest välja.
Teppo räägib, et tema praktikas on esinenud juhuseid, kui teda on kutsutud libliksnepriga südamikku võtmega südamiku vastu vahetama. Just seetõttu, et on olnud juhuseid, kus haige vanainimene, kes ei saa enam ilmaasjadest aru, saab libliksnepri keeramise selgeks sama kähku kui väike laps, ning teebki ukse seestpoolt lahti ja jalutab minema. Sellistel juhtudel võib südamiku vahetamise asemel aidata ka näiteks ülemise turvaluku paigaldamine.
Turvaluku paigaldamise võimalused
Lisalukku on Teppo sõnul võimatu paigaldada üksnes Aasia päritolu ustele, mille sees jooksevad metallvardad üles-alla ja ülemise luku jaoks vaba ruumi pole. Need uksed on juba ostmisel nn valmispakett — ukse ees on olemas sobivad lukud ja hiljem on neid uksi võimatu muutma hakata.
Aga kõikidele teistele ustele on võimalik ülemist turvalukku panna. Mõneti raskem on selle paigaldamine metallustele, kui ei tea selle valmistajat ega ka seda, kus täpsemalt selle sees tugevdused jooksevad.
“Oleme kõigile metallustele soovi korral lisaluku saanud panna. Kõige lihtsam on panna lisalukk puitustele — nende puhul ei ole mingit probleemi,” sõnab spetsialist.
Metallustel või ka Aasia päritolu ustel saab lisaturvalisust jällegi juurde tuua nii, et vahetatakse hoopis olemasolev lukusüdamik veelgi parema ja turvalisema vastu.
Lukusüdamike puhul on kvaliteetsem südamik ikka kallim. Hinnast oleneb lukumaailmas palju. Turvalisemaid südamikke teevad nt Abloy, Assa, Häffele, Kaba, Gege ja Valnes — neil on olemas pettemuugid ja puurimiskindlad tihvtid, mis tagavad, et varas ei saa südamikku kergelt välja puurida. Kui varas üritabki neid südamikke muukida, on see tavaliselt palju raskem. Võtme enda soonestik ja profiil on peenem, seetõttu on neid südamikke raskem sisse lükata.
“Eelnimetatud südamikest on hinnalt kõige soodsamad Gege omad, kuid kvaliteedilt on need siiski head,” selgitab spetsialist. “Kõige kallimad on aga Kaba südamikud — nende hinda tõstab see, et võtmeid saab tellida ainult tootja tehaselt turvakaardi alusel.”
Turvakaardi alusel tellitavad võtmed mängivad turvalisusel olulist rolli. Näiteks kui sul on üürnik, kellele annad korterivõtme, siis ei saa ta seda sinu teadmata ära kaotada ega ka uut juurde teha — sest esimesel juhul ei saaks ta korterisse enam sisse ja võtme juurde tegemine käib ainult omaniku või majahaldaja käes oleva turvakaardi koodi alusel.
Abloy ja Assa kõrgema kvaliteeditasemega südamikele saab samuti võtmeid tellida ainult kohalikult volitatud esindajalt turvakaardi alusel. Kuigi korteriomanikul endal on selline tellimissüsteem ebamugavam ja võtme tellimine võtab rohkem aega kui tavaliselt (Kaba võti tuleb tavaliselt kohale näiteks nädal-kaks), siis ometi on see süsteem palju turvalisem.
Spetsialist soovitab just üürikorteritesse sellist turvakaardi kaudu tellitavat võtmesüsteemi. Siis ei ole ohtu, et üürnik teeb endale lisavõtme, millega hiljem sisse jalutab.
Südamiku vahetamine turvalisema vastu võtab aega üksnes veerand kuni pool tundi. Oleneb lukust ja sellest, kuidas vana südamiku kätte saab.
“Kui ainult südamik turvalisema vastu vahetada, on see väga väike töö. Ka hind võib kujuneda taskukohaseks. Kui on vana Vasara lukk ja tahad selle südamiku turvalisema vastu ümber vahetada, siis Gege südamiku puhul, mis sobib vanemale lukule, algab hind juba 13,50 eurost.”
Kui tegu on Skandinaavia tüüpi lukuga, millel soovitakse südamikku turvalisemaks teha, hakkab uue südamiku hind alates 50-60 eurost, lisaks tööraha. Samasugune investeering tuleb teha ka siis, kui tahetakse vahetada libliklukk võtmesüsteemi vastu.
Kui koduperemees tahab ise lukusüdamikku vahetada, ei ole see üldse keeruline töö ja spetsialisti alati palkama ei pea. Kindlasti on enne lukusüdamiku valimist vaja teada täpselt ukse paksust, et südamik ei jääks liiga välja või liiga sisse.
Vaja on teada ka täpset luku marki. Puitukse puhul on vaja teada, kas lukuraam asetseb ukse keskel, ees- või tagapool — sellest oleneb valitava südamiku pikkus.
Uksekett ei ole unustatud
Kogu lukuvahetus on õigustatud ainult siis, kui vana lukk on tõesti kulunud ja väsinud.
Kui aga vana alumine lukk veel töötab, on korralik ja tegu on puituksega, soovitab Teppo pigem lisalukku investeerida. Siis on kaks lukku — all käigulukk ja üleval turvalukk. Kui ühe lukuga midagi juhtub, saab teisega ukse ikka kinni panna ja kurikaelal on raskem sisse pääseda.
Kodus olles on üks lisaturvalisuse võimalus ka ukseketi paigaldamine. Ukseketi hinnad algavad 5-10 eurost. Uksekett annab juurde nii palju turvalisust, et kui uks avatakse, jääb väike pilu, kust on näha, kes on ukse taga. Kui kett on peal, ei saa ust kohe täielikult avada.
“Keti jäetavast pilust kätt sisse pannes varas ust avada ei saa,” kinnitab spetsialist. “Nii et kui näiteks ööseks pannakse uksekett lukku, siis juhul, kui keegi võtmega tuleb või tahab sisse muukida, ei saa ta ust väljastpoolt mitte kuidagi avada. Kuigi ketti on võimalik tangidega läbi lõigata, võtab see aega ja tekitab müra. Uksekett hoiab teatud aja varga kinni.”
Ukseketi paigaldamine on lihtne, abivahendina on vaja üksnes akutrelli. Uksekett kinnitatakse uksepiida ja -lehe külge kruvidega, metallustele neetidega. Kinnitamisel ei ole vahet, kas tegemist on metall- või puituksega — mõlemale saab suurepäraselt ukseketi paigaldada. Ja see lisaturvalisuse paigaldamine võtab aega kõigest 10-15 minutit!
Teppo sõnul tellivad uksekette praegu just vanemad inimesed. Tootma on hakatud ka hea kvaliteediga uksesilmi (näed kohe läbi ukse, kes ukse taga on), mistõttu on ukseketid oma populaarsuse kaotanud.
Tänapäeval käivad uksed lahti üldjuhul väljapoole — see on ka turvalisem -, aastakümneid tagasi käisid aga sissepoole ja nii oli vargal ust tunduvalt lihtsam lahti lüüa: pani paar korda jalaga kõvasti vastu ust ja võis terve ukse koos raamiga sisse lüüa. Selline jõuga sissemurdmine oli tavaline üksikutes maakohtades. Tänapäeval asi enam nii lihtsalt ei käi — isegi sellises kohas mitte, kus saaks naabrite kauguse tõttu toorest jõudu kasutada. Väljapoole avanevat ust mitte kuidagi terve raamiga koos lahti ei löö.
