Sügise ja pimeduse saabumise ajaks peaks elamu välisvalgustus olema paigaldatud ja töötama. Läbimõeldud valgustus teeb kodu sissepääsutee nii endale kui külalistele nähtavaks ja lisab turvalisust. Teele paistev valgustatud majanumber näitab kiirabile või tuletõrjele õige aadressi kätte.

Peavärav, muud sissekäigud, trepid ja aiateed on kõige tähtsamad välisvalgustuse objektid. Kui sissesõidutee, väravad ja uksed on hästi valgustatud, on nii jala kui auto või jalgrattaga hea koju saabuda. Öösel koju jõudes ei pea lukuauku otsima. Kui välisukse esine on hästi valgustatud, on pererahvale näha, kes ukse taga seisab.

Valgustust vajavad ka abihooned, terrass, puukuur, prügimaja ja postkastid. Talveaeda või klaasitud terrassi kasutatakse kindlasti rohkem, kui need on ka pimedal ajal piisavalt valgustatud.

Kui aias olevate teede ja radade valgustid loetakse tarbevalgustuse alla, siis näiteks fassaadi või puude-põõsaste valgustamine on rohkem maitseküsimus.

Turvaliselt kodune

Nii auto katusealune, rattahoidla kui prügimaja on sageli aastaringses aktiivses kasutuses. Enamik inimesi sõidab talv läbi autoga, paljud ka rattaga. Prügi, aiajäätmed ja klaastaara viiakse seniks prügimajja, kuni need edasi taarapunkti või jäätmejaama toimetatakse, või kuni jäätmeauto saabumiseni. Pidevalt kasutatavad ehitised, nendeni viivad teerajad ja trepid tuleb juba ohutuse seisukohast hästi valgustada.

Dekoratiivvalgustusega tuuakse esile aias olevaid huvitavaid detaile. Nendeks võivad olla näiteks puud, põõsad, veesilmad, piirdeaed või hoone fassaad. Valgustamine võimaldab luua meeleolu ja valgustatud aias on hea kodune olla.

Dekoratiivvalgustuse objektid võiks valida selliselt, et need oleksid näha nii pimedal ajal koju saabudes kui ka kodus olles.
Valgustite paigutus tuleb hoolikalt läbi mõelda. Valgustust läheb tarvis näiteks aiatee ääres, autokatuse all, peaukse kohal, kuuri või muu abihoone seinal, terrassil ja rõdul. Valgusvihu võib suunata rõdupiirdelt alla, seinal üles või alla, teeraja ääres võiks aga kasutada madalaid pollarvalgusteid, mis ei pimesta. Terrassil võib valgustid süvistada põrandapinnaga samale tasandile, trepil võib valgustid peita astmete kõrvale.

Valik lähtub elamu stiilist

Aiavalgustuse aluseks on statsionaarsed välisvalgustid. Püsivalgustust võib täiendada teisaldatavate kohtvalgustite ja dekoratiivvalgustuse, sh jõuluvalgustusega. Püsivalgustite toitekaablid kaevatakse umbes poole meetri sügavusele pinnasesse.

Õuevalgustite asukoha, hulga ja tüübiga tuleks arvestada maja ehitamise ajal, sest enne haljastustööde alustamist on toitekaablite maasse kaevamine kõige lihtsam. Kaablid tähistatakse hoiatuslindiga. Vanal krundil tuleb maad kaevata ettevaatlikult, et mitte pinnases olevaid elektri- või sidekaableid rikkuda või drenaažitorusid vigastada.
Kauplustes on lai valik erinevaid valgusteid. Kui vähegi võimalik, tuleks osta sama tootesarja valgustid, mis sobiksid elamu stiili ja värvitoonidega. Sel juhul õnnestub luua harmooniline ja terviklik valguslahendus.

Aiavalgustid peavad olema õiges mõõtkavas: eramaja aeda sobivad eelkõige madalad valgustid, kortermaja ja suurema hoone aeda kõrged valgustid. Tavalisemad püsivalgustid on postvalgustid (pollarid) ning seina-, müüri- ja kohtvalgustid.

Ohutu ja mugav

Aias kasutatakse välitingimustesse mõeldud ilmastiku- ja niiskuskindlaid valgusteid, mille korpusel on kaitseastet näitav IP-tähis või veetilga kujutis. Kui aias on statsionaarsed pistikupesad, on seal hea lihtne vastavalt aastaaegadele kasutada ka teisaldatavaid valgusteid. Pistikupesad peavad olema niiskuskindlad ja varustatud rikkevoolukaitsega.

Välisvalgustisse ei tohi pääseda sademeid. Valgusti peab olema kupliga kaitstud, et vesi ja niiskus seda ei rikuks ja kasutajale ohtlikuks ei muudaks. Aitab ka valgusti paigutamine katuse või räästa alla, kuid näiteks ilma klaaskuplita käbi-tüüpi valgustid ei kaitse lampi piisavalt.

Pikemalt loe TM Kodu ja Ehituse jaanuari ajakirjast. www.kodujaehitus.ee