Kuidas istutada puid ja põõsaid
Aias pole palju neid töid, mille sügisel tegemata jätmist saaks kevadel õigeaegselt tegutsedes korvata. Kuid üks on kindel, et kui teil oli sügisel plaanis hakata istutama viljapuid ja marjapõõsaid ning kui see mingil põhjusel tegemata jäi, siis saab seda suurepäraselt teha ka nüüd.
Millal alustada?
Alustada tuleb niipea kui ilmastik ja mullaolud seda vähegi võimaldavad. Varakult istutatud puud kasvavad suve jooksul jõudsalt: kuni pool meetrit. Hiljaks jäänud istutamise järel jääb kasv kiduma ja piirdub vaid paari sentimeetriga.
Eriti varakult tuleks istutada marjapõõsaid, sest nendelt meelitab juba esimene soe lehed välja. Seepärast oleks põõsaste istutamise jaoks kõige mõistlikum aeg hoopis sügisel.
NB! maikuu alguses tegutsema hakates olete juba hiljaks jäänud.
Parimaks istutusilmaks peetakse reeglina niisket ja sombust ilma, veel parem oleks, kui sajaks peenikest uduvihma. Ereda päikesega istutada ei tohiks, kui aga selleks on tungiv vajadus, siis tuleb hoolega jälgida, et istiku juured oleksid korralikult kaetud märja paberi, riide või, mis veelgi parem, niiske mullaga.
Millest alustada?
Alustada tuleb istutusaukude kaevamisest. Õuna- ja pirnipuude jaoks on sobivaks suuruseks 1-1,5 m läbimõõduga ja 0,6-0,8 m sügavune auk. Ploomi- ja kirsipuudele piisab kui kaevata poole väiksem süvend. Pealmine viljakas mullakiht pannakse kaevamisel augu ühele servale ja vähemviljakas põhjakiht augu teisele servale. Täiteks võib istutusaugu põhja panna mättaid, kulu, umbrohtu jm. taimset materjali, millest soovime aias vabaneda. Kui tahate istikut toestada, siis tuleks tugiteivas ka kohe augu põhja täitmise ajal õigesse kohta panna. Augu põhja täitemulla hulka segatakse toitainete varuks kaali- ja fosforväetiseid.
Marjapõõsaste istutusaugud kaevatakse poole väiksema läbimõõduga kui viljapuudel ja kuna marjapõõsaste juurekava on pindmine, siis istutusaukude sügavus võiks olla ca 30 sentimeetrit. Ka nende istutusaukudesse antakse täiteks sõnnikut, komposti ja mõned peotäied mineraalväetisi: üks osa superfosfaati ja 0,5 osa kaalium-magneesiumsulfaati. Väetis segada istutusmulla hulka. Kui kasutatakse värsket sõnnikut, siis oleks juurte tervisele kasulik, see eelnevalt mullakihiga katta.
Kuidas istutada viljapuud?
Istuda on kõige kergem kahekesi. Kui auk on vajalikul viisil ning õige kõrguseni täidetud, siis saab üks istutajatest hoida puud vajalikul kõrgusel ning teine saab samal ajal mulda lisada ja seda kinni tallata. Kui olete istutusaugu sügisel ette valmistanud, k.a. täitmine, siis läheb istutamine kiiresti. Järgides vaid kolmandas punktis toodud nõuannet. Kui aga istutamine toimub üheaegselt augu täitmisega, tuleb lisaks allpool toodud juhistele, meeles pidada veel seda, et muld vajub aja möödudes oluliselt kokku.
S.t. kergemate muldade (liivmullad) puhul vajub meetrisügavune mullakiht aja jooksul kuni 10cm allapoole ning istutamisel tuleb sellega arvestada. Nimelt tuleb istiku juurekael jätta istutamisel sedavõrd kõrgemale. Kui augu põhja täideti lisaks veel koreda materjaliga (umbrohud, vaarikavarred jm. aeglaselt komposteeruv orgaanika), siis tuleb vajumisega arvestada enam kui aasta jooksul.
Viljapuude ja marjapõõsaste istutamisel jälgige, et:
· kui te kasutasite täiteks mättaid, siis istutamisele asumise eel visatakse neile peale kiht eelnevalt augu servale tõstetud viljakamat mulda. Seejärel kiht sõnnikut ja/või komposti. Siin ei ole oluline, kui palju või millises vahekorras neid panna, sest augu põhja pandu jääb aastateks taimele toitainetevaruks. Alles nüüd võib visata augu põhja sügavamalt välja kaevatud toitainetevaest mulda.
· luuviljalised, kirsi- ja ploomipuud, vajavad korralikuks arenguks lubjarikast mulda. Kui teie aiamuld seda looduslikult ei ole, siis tuleks iga istutusaugu põhja lisada kas kustutatud lupja, põlevkivituhka, vana lubikrohvi või siis järvekriiti. Igasse istutusauku tuleks seda lisada 1-2 labidatäit.
· marjapõõsaste augutäitesse võiks samuti lisada paar peotäit lupja põõsa kohta.
· augu täitmise ajal tuleb sinna visatud mullakihid kinni tallata.
· augu keskele tekitatakse mullakuhik, mille külgi mööda on lihtne juuri ühtlaselt laiali paigutada. Juurte ümber tuleks jällegi panna pealmist viljakamat mulda ja komposti.
· istikut tuleks istutamise käigus aeg-ajalt raputada. Sellega tagame mulla sattumise kõikjale juurte vahele. Puukese juuri kattev muld tuleb samuti kinni tallata.
NB! Istutamise käigus saab istikut vajaduse korral mõningal määral ülespoole tõsta.
Hädapärased tööd vahetult pärast istutamist:
· kohe, kui juurestik on mullaga kaetud ja muld puuistiku ümber kinni tallatud, vajab istik kastmist. Esimene kastmine teenib eelkõige mulla tihendamise eesmärki. Selleks antakse puukesele keskmiselt 0,5 ämbrit vett. Kui muld on alla vajunud, siis lisatakse veel mulda ja alles seejärel tehakse korralik kastmisnõgu, sest kuivemal suvel vajab noor, alles istutatud puu korduvalt lisakastmist.
· kui puu on istutatud, siis tuleks tugiteivas kohe õigesse pikkusesse saagida. Selleks jälgige, et esimesed võraharud jääksid toest veidi kõrgemale. Nii ei hakka noorukesed oksad ennast tuulega selle vastu hõõruma ja ei saa viga.
· põõsaspuudele (ploomid, kirsid) tavaliselt tugesid ei panda. Kui tegu on nõrga juurestikuga kääbuspuuga, siis on tugiteivas hädavajalik. Muidu vajuvad puud vanemaks saades viltu.
