Müürid kui aia toestajad ja jagajad
Ka järsud mäenõlvad saab muuta kasutuskõlblikuks, kui õuel erinevaid kõrgusi müüride-terrassidega ühtlustada. Tasasel maal on müürid head ruumijagajad, mille abil saab ka taimedele peenraid teha.
Kuna müür moodustab õueala vägagi silmatorkava osa, tasub selle materjali valimisel olla hoolikas. Tuleb lähtuda nii funktsionaalsusest kui ka õue üldilmest. Õige materjal õiges kohas on vastupidav ning ka kaunis.
Mäenõlval läheb ehitamiseks vaja vastavaid masinaid ja oskusi. Tugimüüri ehitamine on õuealal üks keerukamaid töid. Mida kõrgema müüriga tegemist, seda suurem pinnase surve müürile rakendub.
Kõrgete ja järskude müüride ehitamise asemel tasub õueala liigendada mitmetasandiliste terrassidega. Keerukamatel objektidel on mõttekas usaldada töö kutselistele ehitajatele, kellel on haljastustööde ja masinate kasutamisega rohkem kogemusi.
Üle meetrikõrguse müüri ehitamiseks on juba vaja ekskavaatorit, sest siis on vaja teha piisavalt sügav vundament. Kui müüril head vundamenti pole, tuleb hiljem palju probleeme.
Tugimüüri ehitamisel tuleb pinnas umbes 0,5 m sügavuselt välja kaevata ja asendada purustatud kivimaterjali või killustikuga. Vundamendikraav peab olema piisavalt lai: juba vähem kui 0,5 m laiuse müüri puhul peab see olema meetrilaiune. Müüri all peab olema sarrustatud ja ilmastikukindlast betoonist alusmüür ning drenaaž. Tugimüüri taga olev ala tuleb täita killustikuga, et vesi konstruktsioonidesse seisma ei jääks.
Pinnase külmumise vältimiseks on tihti vaja kasutada isolatsiooniplaate. Kivide paikaseadmine nõuab jõudu ja hoolikust. Abi müürivundamendi tegemiseks saab näiteks kivitarnijate veebilehtedelt või haljastusfirmadega nõu pidades. Üldiselt tuleb tugimüür teha pisut sissepoole kaldu. Kui üritada müür kohe sirge teha, lükkab pinnase surve selle viltu.
Dekoratiivne õueelement
Ka tasasel põllukrundil võivad müürid anda õuealale elavust ja ilmekust. Seal on neid loomulikuks osaks teha siiski üsna keeruline. Õuekonstruktsioonid ja -taimestik on vaja planeerida ühtse tervikuna. Eraldi seisvad müürid jaotavad ruumi ning pakuvad õuealal esteetilist naudingut. On ka müüre, mille puhul laotakse kivid ilma segu või muu sideaineta lihtsalt üksteise peale. Sellist rajatist külmuv pinnas eriti ei kahjusta, sest konstruktsioon annab mõnevõrra mänguruumi.
Sideaineta laotud müüri ehitamine õnnestub ka algajal ehitajal ning selle parandamine on samuti üsna lihtne. Oluline on laduda alumisse kihti piisavalt suured kivid, et müür saaks tugev ja püsiks paigal.
Looduslikust kivist laotud müüri võib rajada lihtsalt kruusakihile, kuid enamasti tuleb siiski kasuks ka drenaaži paigaldamine. Tööd alustades märkida nööri abil ära müüri siht, et see ei hakkaks kalduma ega looklema. Lahtiste kividega väga kõrgeid müüre ei saa. Suurtest maakividest saab siiski kõrgema rajatise kui väiksematest. Parema püsivuse tagamiseks tasub lahtistest kividest müür laduda nii, et see läheks ülespoole kitsamaks.
Tüüpilised lahtistest kividest müürid on tehtud maakividest või näiteks paekivist. Nende hoolikas paikaladumine nõuab jõudu ja pealehakkamist. Tööd lihtsustab see, kui kivid on eelnevalt sorteeritud. Ümaratest pandud müüri alumised kivid võib osaliselt maasse kaevata — see muudab lõpptulemuse loomulikumaks. Väikesi kive panna ainult vahede tihendamiseks.
Betoonist müürikive kasutatakse tänapäeval peamiselt õuesissepääsu kõrguserinevuste ühtlustamiseks. Betoonkivid on isegi nii populaarsed, et mingi muu võimalus pakub juba teretulnud vaheldust. Madalad müürid laotakse tavaliselt ilma sideaineta, aga kõrgemaid võib teatud kivide puhul betooniga siduda.
Ka müürikividest laotud taimepeenrad tuleb rajada kuni mittekülmuva pinnaseni vundamendile, kandvatele pinnasekihtidele või betoonvundamendile. Mitmeaastaste taimede istutuskohaks mõeldud peenar tuleb teha piisavalt suur, et sinna mahuks vajalikul hulgal kasvusubstraati ning et taimed tunneksid end hästi.
Lähemalt vaata võimalusi novembri TMKE ajakirjast.
Vaata ka www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus
