Nii nagu pole kogu elu Maal mõeldav ilma roheliste taimedeta, nii pole ka võimalik tervena elada õueõhust umbseks ehitatud seinte vahel ja suletud akende taga ilma elava roheluseta.

On tõepärane, et mida rohkem poolustele lähemal inimesed elavad, seda enam tunnevad nad vajadust tuua oma elu- ja tööruumidesse toalilli. Troopilistes ja subtroopilistes piirkondades toataimede kasutamisele niisugust tähelepanu ei pöörata.

Meie lõputuna tunduv talvepoolaasta oma halva ilma ja otsatu pimedusega kutsub meie psüühikas esile sooja ja õdusa vajaduse toaroheluse järele! Toas kasvavatest taimedest sõltub veel üks ülitähtis tervistava elu faktor — puhas õhk.

Rohelistel taimedel on võime oma lehelaba pinnal asuvate mikroskoopiliste õhulõhede kaudu filtreerida õhust meie hingamisele kahjulikke saasteaineid. Pideva vee aurumise tõttu läbi taimelehtede tekib konvektsioonliikumine, mis viib õhusaasteosakesed alla taime juurestikku, kus juuremikroobid lagundavad need taimele sobivaks toiduks. Nii võib öelda, et taimed söövad meie hingamisõhust kahjulikud ained ära! Mida kuivem on õhk, seda rohkem levib selles ka mikrobaktereid.

Rohke taimestus muudab toaõhu niiskemaks, mikroobide suhtarv väheneb ja seetõttu ka hingamisruumi õhu kvaliteet paraneb. Optimaalne toaõhu niiskus on 50 — 60 %.

Peale mikroobide risustavad toaõhku veel keemilised gaasid, mis tekivad sünteetilistest materjalidest valmistatud mööblist, riietest ja muust sisustusesemetest. Kõige enim levinud mürk toaõhus on formaldehüüd, Just selle aine hävitamise võime järgi on järjestatud tublide õhku puhastavate toataimede pingerida.

Toataimede õhku puhastavat toimet on uurinud isegi NASA kosmoseagentuur. Kõige paremad kodused õhupuhastajad ja niisutajad on:

  • Kollakas kuldviljakpalm
  • Kõrge vitspalm
  • Mägipalm
  • Harilik luuderohi
  • Bensoe viigipuu
  • Kolmevöödiline havisaba
  • Tups-rohtliilia
  • Laose datlipalm
  • Nefroleep
  • Wallise tõlvlehik
  • Lõhnav draakonipuu
  • Sulgijas nõelköis
  • Ääris draakonipuu
  • Tähniline diffenbahhia