Kama — lihtne ja tervislik

Kama on ammune jahutoit, mida tunti Venemaal, Soomes, Rootsis, Lätis ja loomulikult meilgi. Eestis on ajast aega rohkem kasutatud segakamajahu. Venemaal ja Setumaal oli populaarne kaerast valmistatud kamajahu. Segakamajahu valmis mitme erineva teravilja (nisu, rukki, odra) ning kaunvilja (herne, oa) segust.

Et kama valmistamine oli aeganõudev, siis tehti seda kevadel seemnevilja ülejääkidest korraga suuremas koguses. Esmalt keedeti terad ja seemned soolakas vees üsna pehmeks. Soolalisand hoidis ära jahu kopitamise suvel. Pärast seda kuivatati keedus suurest niiskusest päikesepaistel ja tuule käes. Järgnes koostisosade pruunistamine kuumas ahjus ning jahvatamine jämedaks jahuks.

Hele kama oli nõrga maitsega, liigselt pruunistatud aga kõrbemaitseline. Juhul, kui terad ja seemned tooreks jäid, mõjus see halvasti sööja seedimisele ning ka jahu kippus hõlpsasti riknema. Kamakördi valmistamiseks segati vanasti kamajahu hapupiimaga ja maitsestati soolaga. Lisaks kördile söödi ammustel aegadel ka kamakäkke. Need olid umbes kanamuna suurused koorega segatud kamajahust pätsitud käkid, mida tarbiti kas värske või hapupiimaga.

Nüüdisajal müüdava kamajahu koostises on rukis, nisu, oder, hernes ja sool. Kama edu peitub tema valmistamise lihtsuses. Tuleb vaid paar supilusikatäit kamajahu segada hapendatud piimajoogiga (hapupiim, keefir, pett, jogurt), maitse järgi lisada suhkrut või soola ja hüva roog ongi valmis. Oluline on vaid see, et jahu vedelikus ühtlaselt seguneks ja tükki ei jää.

Kiirustavale tarbijale mõeldes on tootjad turule paisanud isegi valmis kamatooted. Ühel juhul jääb sööjale vaid pakendi avamise vaev, teise toote korral tuleb valmismõõdetud kamajahu pakendatud hapupiimaga segada. Mõlema kamaroa puhul on pakendil esitatud ka toiteväärtus sajagrammise portsu kohta. Nii jääb süsivesikute sisaldus vahemikku 12-13 g, valke on 2,7-4,5 g ning rasvasisaldus varieerub 2-3,7 grammini.

Selline põhitoitainete komplekt rikastab tarbijat 80-100 kilokalori toiduenergiaga. Kes kamakörti lahjaks suutäieks peavad, võivad maiustamiseks valida palju energiarikkama pala — kamašokolaadi. Ehkki kama arvele selles maiustuses langeb viiendik kaalust, on just energiarikkad lisandid (suhkur, taimerasv, piima- ja kakaopulber) need, mis maiustuse energeetilise väärtuse üles upitavad.

Miks tasub kama süüa

Kama kui toit on sööjale väärtuslik mitmel põhjusel. Esiteks tegu on kombineeritud toiduga, kus tera- ja kaunviljade ning piimavalgud üksteist oluliselt täiendavad. Teiseks, kamajahus on rikkalikult kiudaineid, taimseid valke, süsivesikuid ja B-rühma vitamiine. Põhjus on selles, et jämejahvatusega töötlemisprotsessis jääb kamajahusse kõik bioloogiliselt väärtuslik alles.

Muidugi pole kamajahu välimuselt võrreldav ülivalge ja tolmpeene kõrgema sordi jahuga, kuid bioväärtuselt edestab kama seda oluliselt. Kamajahu omalaadne koredus on paljuski põhjustatud taimsetest kiudainetest. Just kiudainete nappust heidetakse tänapäeva inimeste menüüle ette. Ehkki meie organism kiudaineid ei lagunda ja neist energiat ei ammuta, on nad normaalses toitumises meile hädavajalikud. Kiudained soodustavad seedimist, muudavad soolesisu pehmeks, reguleerivad soolestiku veesisaldust ja aitavad kaasa jääkühendite, näiteks sapphapete väljutamisele organismist.

Kolmas kama eelis peitub hapendatud piimatoodetes. Nende tarbimisel rikastub meie seedekulgla kasuliku toimega piimhappebakteritega ning saab vajalikke piimavalke. Veelgi enam — hapnemisel on mikroobid ära teinud suure eeltöö, mis hõlbustab piimavalkude seedimist. Et kama on külm toit, siis sobib see hästi kuumadeks suvepäevadeks, kusjuures kama söömisel saab organism nii vedelikku kui ka piisavalt vajalikke toitaineid.