Kuidas bensiinijaama jäätisebaar maailma muutis

 (19)
Naistekas
                     
Ben Cohen ja Jerry Greenfield
Ben Cohen ja Jerry Greenfield

Kõik sai alguse keskkooli võimlemistunnis. Oli aasta 1966 ning kaks noorukit — Ben Cohen ja Jerry Greenfield — otsustasid kohustuslikust pikamaajooksust lihtsalt kõrvale hiilida. Nad ei olnud varem eriti suhelnud, kuid peagi selgus et, noortel meestel on, millest rääkida. Näiteks toidust.

Mitu aastat hiljem, 1978, kui Ben oli jälle kord elatise kaotanud lihttööline ja Jerry teinud juba mitmenda ebaõnnestunud katse meditsiinikooli sisse astuda, otsustasid nad luua firma. Kuna söök pakkus neile mõlemale kõige enam huvi, pidi loodav äri mingil moel just toiduga seotud olema. Kuid õiget ideed polnud. Kuni jäi ette ajalehekuulutus: kirjakursus neile, kes soovivad jäätist valmistada. Kursuse hinnaks oli viis dollarit.

Peagi avasid kaks hipit oma esimese jäätisebaari, endise bensiinijaama hoones, Burlingtonis.
Jäätisebaar kogus kiiresti kuulsust, sest sellist — ehtsa maitsega ning erinevate maiuspaladega (vahukommid, šokolaaditükid, koogi- ja marjatükid jne) täiendatud rooga ei olnud varem turule toodud. Ja need tükid olid suured. Sest Benil puudus nimelt peaaegu täielikult maitsemeel ja nii “maitses” ta jäätist läbi selle, kui suured olid sinna segatud tükid.
Kes on proovinud, see teab, et need samad, suured maitsetükid on tänaseni Ben&Jerry-jäätiste kuulsaim tunnus.

Peagi muutus jäätisebaari ees looklev järjekord sedavõrd pikaks, et meestel hakkas ootajatest suisa kahju. Nii otsustasid nad maiasmokkade meelt lahutama asuda: nad hakkasid jäätisebaari seinale filme näitama. Aasta hiljem, 1979 oli meeste meelest õige aeg ustavaid kliente regulaarselt tänama hakata: nii korraldati päev, mil Ben ja Jerry jagasid tasuta jäätist kõigile, kes seda vaid soovisid. Free Cone Day toimub tänaseni, ikka kord aastas, ja üle maailma üks oodatuim üritus.

Kuna toidukirg oli meestes nii tugev, ei pööranud nad firma majanduslikule poolele vähimatki tähelepanu. Jah, nad töötasid iga päev ja nende läbimüük oli ilmselt suur, kuid nende ainus eesmärk oli, et töö pakub rahuldust ning on lihtsalt tore. Ent ühel päeval pidid nad siiski elu karmimat poolt kogema: pärast mõned kuud kestnud toredust panid sõbrad oma ära üheks päevaks kinni ja riputasid uksele uhke sildi: “Pood on suletud — püüame välja selgitada, kas oleme ka midagi teeninud”!
Hommikuks oli selge, et mehed on äriga tugevalt miinuses. Ent aja jooksul ja tänu rohketele ebaõnnestumistele õppisid Ben ja Jerry ära ka selle, kuidas äri majandusliku poole eest hoolt kanda.

Õige pea kutsusid nad kampa ka ühe oma kunstnikust sõbra, kes kujundas neile lustakad pakendid. Ja juba aastal 1980 viis Ben oma vana Volkswageniga kohalikesse poodidesse müüki uhkelt pakendatud Ben&Jerry jäätiseid.

Bensiinijaama jäätisebaarist oli kasvanud aastatega suur firma. Töötajaid tuli aina juurde ning Ben&Jerry jäätisebaarid levisid üle Ameerika. Meeste juhtimisstiil oli kantud motost “Meil on võimalus ja kohustus mõjutada ühiskonda, milles tegutseme”. Lahtiseletatult tähendas see näiteks kohalikku toorainet nö mahetooteid, kuid ka seda, et firma annetas regulaarselt heategvusse.

Kümne aastaga oli Ben&Jerry’s-jäätis tuntuks ka Washingtonis. 1988 pärjati firma aasta väikeettevõtte tiitliga ja Jerry kutsuti Valgesse Majja auhinda vastu võtma. Et toonased presidendi Ronald Reagani vastuvõtul väärikas välja näha, pidi Ben enesele musta ülikonna laenama. Ah, et miks nii rikas mees seda poleks osta võinud? Aga seepärast, et hipilik Ben läks Valgesse Majja kohale ilma ülikonnata ning rõivad laenati seal samas ühe peo ettekandja seljast.

Beni ja Jerry õhin välja mõelda uusi ja erilisi maitsekombinatsoone ja nimi oma jäätistele ei paistunud kaduvat kuhugi, kuigi jäätist müüdi juba igal pool USA-s. Kurbusega pidid nad siiski mõnedest jäätistest loobuma ning uusi müüki tooma. Tehase taha, väikse mäe peale rajati väike Flavor Graveyard ehk maitsete surnuaed. Kõigile neile maitsetele, mis müügilt ära võeti. Seda kalmistut külastatakse usinalt — iga päev, mil turistid tehast külastavad ning oma maitseelamusi meenutavad.

Surnuaiast leitud sildid: Holy Cannoli (1997-1998), Bluesberry (1993-1994), Dastardly mash (1979-1991), Sugar Plum (1989-1990), White Russian (1986-2002), Fresh Georgia Peack (1986-1991), Aloha Macadamia (2001-2002)

Ent mõned jäätised on siiani edukalt tootmises ja ehkki tegijad sooviks, ei luba tarbijad nende valmistamist mingil juhul lõpetada. Need on mõned näited Ben&Jerry’s klassikutest, mis on tootmises tänaseni:

Cookie Dough
Mis võiks maitsvam olla, kui äsja ahjust tulnud šokolaadiküpsised? Õige, vaid taigen, mis pole veel ahju pandud! Kui Ben ja Jerry aastal 1986 ühe kliendi soovitusel ühendasid taigna ja tavalise jäätise, said nad midagi, mis kannab täna märget “Klassika”. Tehases valmistas taignatükkide lisamine ja muu massiga segamine algul pisut probleeme, sest need jäid ju kergelt jäätisemasinate külge kinni. Õnneks leidu paar inseneri, kes olukorra lahendasid nii, et kleepuv mass liinilt purki ja sealt poodi jõudis.

Vanilla Toffee Crunch
Seda krõbedate tükkidega maiustust valmistati juba 1980 aastal ja jäätis on siiani Jerry lemmik. Ben&Jerry’s jäätistesse pole kunagi olnud kombeks lisada väikseid purutükke, kuid selles jäätises leiduvad tükid on jälle erakordselt suured. Šokolaadi purustati sõna otseses mõttes kastide kaupa: näiteks toolil seisev töötaja tõstis kasti rinna kõrgusele ja lasi siis oma käed kasti küljest lahti. Muide, selle jäätise tegemisel kasutatakse Fair Trade märgistusega vaniljet, suhkrut ja kakaod.

Chocolate Fudge Brownie
Jäätisebaarides pakuti kunagi ka šokolaadikooki, nii tegid ka Beni ja Jerry. Nende esimene tellimus valmis aga probleemsena: 2000 tonni kooke oli pagariärile sedavõrd suur kogus, et neil ei mahtunud toodang kuhugi jahtuma. Lõpuks oli suur osa kooke omavahe kokku kleepunud ja neid ei saanud enam korralikult müüa. Ent jäätisemeistrid leidsid lahenduse: suuri koogitükke murdes valmis uus jäätiseelamus.

Tänapäeval on Ben ja Jerry aktiivsest maitseloomisest kõrvale jäänud, või õigemini — seda teevad nüüd tõelised maitse-gurud, kes maitsevad kõikvõimalikke toiduaineid, et välja mõelda järgmine hitt. Ent see ei tähenda, nagu oleks Ben ja Jerry tööelust loobunud. Vastupidi, neist on saanud suured keskkonnaaktivistid ja nad on palju investeerinud mh uue külmutusstiili arendamisele. Viimastel aastatel on Jerry toetanud ka Fair Trade organisatsooni ning kogu nende firma tegeleb kliimamuutust takistava programmi arendamisega.

Euroopas (ka meil, Eestis) söödav Ben&Jerry’s-jäätis on valmistatud Hellendoornis, Hollandis. Ka siin tegutsetakse firma keskkonnasõbraliku moto alusel.
Tänapäeval võib Ben&Jerry’s-jäätist nimetada läbinisti keskkonnasõbralikuks jäätiseks. See on hea, kuid endiselt usuvad mehed, et toodet on võimalik paremini teha ja nii jätkatavad nad jäätise aredamist.

Kuidas Ben&jerry’s keskkonda hoiab:

  • igasugune logistika on võimalikult loogiliseks muudetud, ikka selleks et heitgaase vähendad või sootuks ära hoida.
  • Ben&Jerry’s kasutab ainult Caring Dairy-programmiga toodetud piima
  • tooraine tuleb tehase lähiümbrusest. Ja kui on vaja midagi tõeliselt erilist, siis ei kasuata selleks lennukitransporti.
  • tehases kasutatakse keskonnasõbralikku rohelist energiat.
  • pakendid on valmistatud taaskasutatavast papist, 90% pakist on juba korra taaskasutatud.
  • külmutussüsteemi pidev arendamine.

Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Nimi
Kommenteerimistingimused
Naistekas - Viimased uudised
  • Katseta uusi soenguid
  • Proovi kuidas mõjub Sinu huultel punane värv
ALUSTA SIIT
Valuutakursid
  • USD0.75827
  • GBP1.25739
  • SEK0.1091
  • RUB0.02052
=