Mädarõigas
Tegemist on 50–150 cm kõrguse erakordselt elujõulise mitmeaastase rohttaimega, mis kipub aiaski võimust võtma ja võib kergesti metsistuda. Taime paljunemisele aitab kaasa iga kaevamine, mis lõhub juurestiku tükkideks ja annab seega võimaluse uute taimede tekkeks. Taime vars on paljas, püstine harunev, juurmised lehed suured, lõhestumata, alumised varrelehed sulglõhised. Õitseb juunis, juulis, õied valged. Viljad valmivad meil väga harva.
Maitseainena, aga ka ravimina kasutatakse teravalt vürtsika maitsega jämedat lihakat juurt ja ka lehti (viimaseid ravimina vaid välispidiselt). Juurt kogutakse enamasti septembri lõpust novembrini, kuid jooksvaks tarbimiseks võib teda võtta kogu aasta läbi, kui maa pole külmunud.
Üks tuntumaid juurte säilitusviise on hoidmine jahedas keldris niiske võitu liiva sees, kus säilib hästi kevadeni. Riivitud mädarõigast saab vähese äädikaga segatult hoida ka tihedalt suletud purgis. Lühemat aega säilivad värsked juured külmkapis fooliumi mähitult, kuid neid võib edukalt ka sügavkülmutada. Pikemaajaliseks säilitamiseks võib juuri (ja lehti) ka kuivatada, eriti kui neid mõeldakse ravimina kasutada. Kuivatama peab suhteliselt kiiresti ja mõõdukal temperatuuril, sest kuumuses eeterlikud õlid lenduvad.
Kellel endal aias mädarõigast ei kasva, siis viimasel ajal on seda enam-vähem aasta ringi saada kas turult või mõnest aedviljadega paremini varustatud toidupoest.
Mädarõigas köögis
Maitseainena kasutatakse teravalt vürtsika maitsega jämedat lihakat juurt või ka lehti. Köögiviljana on hinnatud eelkõige juured. Riivitult ning soovi korral terava maitse pehmendamiseks hapukoore, äädika ning suhkruga maitsestatult on need väga armastatud vürtsiks eeskätt rasvase liha, aga ka vorsttoodete ja kalaroogade juurde, samuti suppide, pikantsete kastmete ja salatite maitsestamiseks.
Toiduvalmistamisest üle jäänud mädarõika juured kipuvad kiiresti närbuma-kuivama, neid on võimalik turgutada enne tarvitamist tund või paar külmas vees leotades. Mädarõika juuretükikesi või lehti kasutatakse ka lisandina kurkide, tomatite ja muudegi aedviljade marineerimisel ning soolamisel. See aitab vältida hoidiste riknemist ja rikastada köögiviljade maitsebuketti.
Värsket riivitud juurt soovitatakse tarvitada kulinaarias toorelt. Ja seda põhjendusega, et keetmisel iseloomulik maitse kaob. Tervise seisukohast võttes pole peaküsimus siiski maitses endas: keetes kaovad ka mitmed mädarõikas sisalduvad kasulikud toimeained. Pole vist põhjust toonitadagi, et mädarõikal on profülaktiline ja raviv toime ka siis, kui seda ei tarvitata mitte otseselt ravimina, vaid toidu maitsestamise suunitlusega.
Mida mädarõigas sisaldab?
Mädarõikas väidetakse leiduvat kõike, mida läheb vitaalseks eluks vaja: süsivesikuid, rasvu, lämmastikühendeid, mineraalaineid ja vitamiine. Erilist jõudu pidavat taimele lisama temas leiduvad mõruained ja glükosiidid ning väävlit sisaldavad fütontsiidid ja eeterlikud õlid.
Kilokaloreid on 100 grammis 75. Tähtsamatest mineraalainetest on mädarõikas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, mitmeid vitamiine jm. Mädarõikale annab teravalt kibeka maitse sinepiõli. Kergesti lenduvad on ka ta teised eeterlikud õlid, seetõttu kipub mädarõika riivimisel kiiresti pisaratevool vallanduma.
Mõju organismile
Mädarõikas leiduvad toimeained toimivad seedenäärmeid ergutavalt, parandades seedetegevust ja toitainete omastamist. Söögiisu tõstmiseks soovitatakse võtta sisse või määrida leivale 1 tl riivitud mädarõigast suhkru või meega enne sööki. Seedetegevuse soodustamiseks pakutakse ühe variandina juua enne magamaheitmist klaas sooja piima, millesse on riivitud pool teelusikatäit värsket mädarõikajuurt.
On ka täheldatud, et inimesed, kes pruugivad süstemaatiliselt (ehkki väikestes kogustes) mädarõigast, haigestuvad vähktõppe harvemini kui need, kes sellest kraamist ei hooli. Mädarõigast tarvitatakse toiduks ka kui polüvitamiine sisaldavat taime. Kuna tal on ka antiseptiline ja desinfitseeriv toime, tarvitatakse teda kui mürgitusevastast ja mitmeid haigusttekitavaid mikroobe hävitada suutvat vahendit. Mädarõigas tugevdab ka veresooni ja vereringet.
Meie rahvameditsiinis on mädarõigas tuntud mitme haiguse ravimina. Kuna ta soodustab kuseeritust, on teda tarvitatud vesitõve ehk kehasse vee kogunemise ja kusekivide tekkimise korral. Samuti on ta olnud ravija liigesepõletike, reuma, roosi ja hingamisteede haiguste puhul. Raviks on võetud enne sööki 1 tl mädarõikaputru (riivitud juurt) meega 3–4 korda päevas. Saksa rahvameditsiinis on mädarõikal oma koht verehaiguste (eriti aneemia ehk kehvveresuse) ravis, teda on tarvitatud seal ka üldise väsimuse, astma ja südamehaiguste arstimiseks.
Tänapäevaks on raviks kasutamine avardunud. Praktikas tarvitatakse ravimina enamasti värsket juurt, aga vahel ka kuivatatut; vähemal määral lehti, viimaseid põhiliselt vaid välispidiselt.
Kõrge vererõhu, alahappesusega gastriidi (maokatarri), maksapõletiku ja lamblioosi (sooltes elava viburloomade hulka kuuluva nugilise tekitatud soolepõletiku) puhul, samuti nakkushaiguste ohu levikul nakatumisest hoidumiseks võtta 1 spl peenestatud juuri ühe klaasi toasooja vee kohta, lasta tõmmata 4 tundi, kurnata ja tarvitada 1 spl 3 korda päevas. Kui sama suur juurekogus lasta sama kaua tõmmata kahes klaasis vees, võetakse seda 1 spl 3 korda päevas düsenteeria raviks. Leotise valmistamisel võib värske mädarõikajuure asendada ka kuivatatuga.
Liigesereuma vaevuste esinemisel soovitatakse võtta 400 g toorest juureputru (riivitud juurt) ja segada hoolikalt läbi 0,5 kg meega. Võtta sisse 1 spl enne sööki. Mädarõigas mõjub hästi ka seedevaevuste ja ainevahetushäirete esinemisel, ta on hea vahend nohu ja külmetushaiguste ravis. Pahaloomuliste kasvajate täiendravi puhul on mädarõikajuur kasutatav eelkõige toidulisandina.
Elias Lönnrot soovitab oma raamatus „Suomen kasvisto” tarvitada mädarõigast krooniliste liigesepõletike, reuma, roosi, vesi- ja kivitõve ning rinnaangiini ravimiseks järgmiselt: toores mädarõikapuder segatakse kadakamarjasiirupi ja männikasvudega ning tarvitatakse 1 spl enne sööki.
Kui segada 150 g peenestatud mädarõigast 2–3 sidruni mahlaga, võetakse seda massi 2 korda päevas ½ tl tühja kõhu peale uriini eritust soodustava vahendina, mis mõjub hästi tursete ja vesitõve korral. Niisugune segu aitab ka limal selle kogunemise kohtades laguneda, ärritamata neere, sapipõit ja seedekulgla limaskesti. Suhkurtõve korral võtta riivitud mädarõika ja hapupiima segu (vahekorras 1:10) 1 spl 3 korda päevas.
Mädarõigas välispidiselt
Välispidiselt tehakse mädarõikaga raviks kompresse ja mähiseid. Juureputru panna haigele kohale radikuliidi, artriidi, reuma ja ishiase ehk istmikunärvi põletiku puhul. Mähistena võib panna haigele kohale ka lehti, kattes soojalt kinni; peal hoitakse neid korraga kuni 20 minutit. Kui kasutatakse kuivatatud lehti, tuleb need enne pehmendada lühiajalise leotamise või niisutamisega.
Mädarõikalehed on hea ravim ka peavalule. Neid soovitatakse panna otsmikule kompressina, kiskuvat palaviku välja. Peavalu vastu pakutakse ka juurt: pool riivitud juurt segada 2–3 klaasi veega ja määrida puder linasele rätile. Rätt voltida kokku ning asetada 3–5 minutiks kuklale. Enne soovitatakse proovida, et nahk ei hakkaks kergesti punetama.
Purustatud mädarõikaga on hea hõõruda ka valutavat selga ja nimmekohta. Põsekoopa põletiku puhul annab abi ka mädarõika mähis: 1 osa riivitud mädarõigast ja 5 osa kodujuustu segada ja panna riide vahele nii, et oleks korralikult kinni teibitud. Näonahk määrida õliga kokku, et ei tekiks põletust, ning pisaratevoolu vältimiseks asetada silmadele märjad vatitupsud. Hoida peal 3–10 minutit.
Kõrvetatud mädarõigast võib raputada mädanevale haavale. Mädarõika toorpudrumaskid sobivad lõdva ja poorse naha puhul. Toorpuder pooleks veega aitab pigmendilaikude, tedretähnide ja vinnide korral.
Mädarõikamahl
Mädarõikamahla, eriti puhtal kujul, tavaliselt ei jooda, sest selles leidub väga tugevaid eeterlikke õlisid. Valmistamise üks lihtsamaid viise on mikseris, värske juur tuleb enne riivida. Maitsestamiseks võib lisada veidi laimi- või sidrunimahla ja mõned tilgad tšillipipramahla. Segu hoida suletud purgis või pudelis külmikus, sest toatemperatuuril see ei säili.
Rögaummistusest vabanemiseks pakutakse ühe tõhusama moodusena leotada jalgu kuumas vees ning samal ajal võtta sisse 3–5 tl saadud mahlasegu, mida võib soovi korral veel maitsestada (näiteks vahtrasiirupiga). Tugevad väävliaurud eraldavad röga limaskesta küljest ja soodustavad selle väljumist organismist. Teise ravivariandina soovitatakse tarvitada iga nelja tunni tagant tühja kõhuga ⅛–¼ tl mädarõika mahla, lahjendades seda enne sissevõtmist teatud hulga sidruni- või laimimahlaga. Nenditakse, et röga selliste raviviiside korral hakkavad silmad küll ohtrasti vett jooksma, aga üsna varsti ka röga tulema.
Soovitatakse siiski meeles pidada, et korraga tohib tarvitada vaid väga väikese koguse. Mädarõika mahlaga, lahjendatult veega üks ühele, loputatakse suuõõnt parodontoosi, igemepõletiku, stomatiidi, skorbuudi, suuõõnehaavandite ning angiini esinemisel. Külmetusest tingitud köha puhul võtta pooleks veega 1 spl 3 korda päevas. Kõrvavalu korral tilgutada kõrva 3–5 tilka sooja mädarõikamahla. Suurenenud erutuvusest ülesaamiseks võetakse mädarõikamahla meega 1 spl 3 korda päevas.
Mädarõikatinktuur
Kaevake sügisel välja jäme mädarõikajuur, peske harjaga külma veega puhtaks, riivige peeneks ning täitke pudel poolenisti mahlase massiga. Valage peale viina, kuni pudel saab täis, ja keerake kork peale. Vahetevahel raputage, kümne päeva pärast on tinktuur kasutamiseks valmis. Sellest on kasu mitme tõve puhul.
Angiini korral loputage kurku supilusikatäie tinktuuriga ja neelake see siis alla. Enamasti piisab ühest protseduurist. Gripi korral tehke inhalatsiooni, hingake selle auru sisse. Haavale pange peale mädarõikatinktuuriga niisutatud lapp, siis paraneb see kiiresti. Aitab ka hambavalu puhul. Soovitatakse võtta supilusikatäis tinktuuri suhu ja hoida haige hamba peal. Kui see on süljega segunenud, neelata alla või sülitada välja ja võtta uus portsjon. Väidetakse, et kui olete teinud seda 10–15 korda, peaks hambavalu möödas olema.
Paistab muidugi olevat hea soovitus, aga seda ei tahaks küll uskuda, et 10–15 supilusikatäie järjestikune allaneelamine organismile üldiselt eriti positiivselt mõjuks.
Olge mädarõikaga siiski tagasihoidlik. Teravalt vürtsikas mädarõigas võib ärritada nahka ja limaskesti. Seespidiselt kasutatuna, eriti just retseptide koguseid ületavas mahus, võib põhjustada mao, soolte ja neerude ärritusi. Ärritavalt kipub mädarõika kasutamine mõjuma eriti just mao ülihappesuse, seede- ja erituselundite ägedate põletike korral. Siis ei soovitata teda üldse kasutada. Ka rasedad naised ja imetavad emad peaksid kindluse mõttes mädarõikast loobuma.
Suures koguses mädarõika kasutamine on vastunäidustatud mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, maksakahjustuste, haavandilise jämesoolepõletiku ja südamehaiguste korral.
