Marjad või puuviljad — need annavad veinile oma värvi ja lõhna, samuti on veiniteoks vajalikud marjades leiduvad looduslikud suhkrud ja happed. Oluline on, et tooraine oleks puhas ja rikenamata — juba pooleldi käärima läinud maasikatest-vaarikatest-ploomidest-kreekidest ei tule head veini.
Suhkur — lisatuna enne käärimist tekib suhkrust käärimisprotsessi käigus alkohol. Kuid lisatuna pärast käärimise lõppu (peale käimise peatajat) teeb veini maitse magusamaks. Vanad veinimeistrid teavad rääkida, et mida kollasem (rafineerimata) suhkur on, seda parem käärimisele.
Vesi — kõige parem on puhas allikavesi, kuid seda on vähestel võtta. Sobib tavaline kraanivesi. On neid, kes keedavad ja jahutavad vee ära enne virdesse lisamist, ja on neid, kes lasevad otse kraanist kergelt leiget vett. Välja tuleb mõlemat pidi.
Veinipärm — veinipärm muudab suhkrud (nii puuviljades/marjades leiduvad looduslikud suhkrud kui lisatava valge suhkru) alkoholiks. Veinipärmi tüüp on käärimise juures väga tähtis ning suured veinitööstused kasutavad erinevate veinide tegemisel erinevaid pärmitüvesid. Üks suurimaid vigu, mida veinitegija teha võib, on kasutada küpsetuspärmi — sellest ei tule head veini. Paljud Eesti veinitegijad lasevad veini käima ka metsiku käärimisega, kuid sel puhul pole kunagi kindel, kas vein mitte äädikaks ei käi ning kaua see aega võib võtta. Veinipärmiga on kvaliteetne tulemus alati garanteeritud.
Pärmi toitained — nagu inimene, nii „töötab“ ka pärm kõige paremini siis, kui tema „dieet“ on tasakaalus — piisaval hulgal aminohappeid, vitamiine ja mineraale. Pärmi toitainete toel toimub käärimine kiiremini ja intensiivsemalt.
Ensüümid — aitavad kaasa paremale värvi- ja lõhnaainete eraldumisele marjadest/puuviljadest. Kasutatakse laialdaselt ka tööstuslikul mahlatootmisel. Tegemist on loodusliku ensüümiga, mis on tervisele ohutu.
Bentoniit — bentoniitsavi pulbrit kasutatakse veinide selitamiseks, eriti valgete veinide ja õunaveini puhul korjab bentoniit kõik hõljuvad osakesed kokku ning vein tuleb selge ja klaar.
Stabilisaator/käimise lõpetaja — kui vein on käärimise lõpetanud ning kõik suhkrud on alkoholiks muundatud, tuleb lõpetajat lisada selleks, et vältida veini iseeneslikku käimaminekut ning lisada maitsestamiseks suhkrut.
Selitajad — kahte tüüpi looduslikud veini selitajad, peamiselt ränihape ja kitosaan aitavad kaasa, et vein tuleks selge ja läbipaistev.
Tanniin — lisatuna punastele veinidele intensiivistab see lõhna- ja maitseomadusi.
Sidrunhape — spetsiaalne veinidesse lisamiseks mõeldud sidrunhape tõstab veini happelisust, kui vein on liiga lame või magus.
Tammelaastud — lisatakse veinile kohe käärimise algul, annavad tugevamat, “tammisemat” maitset, nagu oleks tammevaadis hoitud.
