SUSHIRIIS - on spetsiaalne riisisort, mis sisaldab palju kleepainet ning mis keedetakse poolpehmeks. Riis on lühikeseteraline, annab keedes pudruja ja värvilt lumivalge massi, kus on selgelt eristunud iga riisitera. Riis peab olema sellise konsistensiga, et seda oleks võimalik vormida. Riis maitsestatakse riisiäädikast, suhkrust ja natukesest soolast valmistatud marinaadiga, tänu millele riis omandab omapärase õrna hapuka maitse. Sushiriisist vormitakse riisipadjake, sellele asetatakse värske kala õhuke viil, mis on õrnalt määritud wasabi e. jaapani mädarõikaga.

WASABI - on võimsa, vürtsika maitsega juur (heleroheline), mis meenutab mustjuure ja pipra kooslust. Jaapanlased riivivad wasabit sushiriisile värskelt, mujal kasutatakse aga wasabipulbrit või -pastat (määritakse õrn kiht riisipadjakese peale pandava kala alla).

NORISUSHI - vormitakse norilehti kasutades. Nori on merevetikatest kokkupressitud ja kuivatatud leht, millele sushi "üles ehitatakse". Lehele tõstetakse sushiriis ning lükatakse see ühtlase kihina laiali. Keskele riisi peale asetatakse wasabiga kokku määritud värske kurgi riba, mille peale raputatakse seesami seemneid. Viimaks keeratakse leht koos riisi, wasabi ja kurgiga rulli ning lõigatakse terava, vette kastetud noaga paraja suurusega tükkideks.

Siin see kõik pildina:

1

Kuidas SUSHIT süüa

Sushit süüakse nii pulkadega kui sõrmede vahel, mõlemad variandid on levinud ka jaapanlaste endi seas. Enne sööma hakkamist tõstetakse sushile õhuke viil marineeritud ingverit ning seejärel kastetakse sushit enne igat hammustust soja kastmesse. Veelgi omapärasema maitseelamuse saab kui segada sojakastmesse wasabit.

Eksklusiivne on see sushi, mille valmistamisel on kasutatud kallist ja väga kvaliteetset toorainet ning mille kaunistus on kunst selle sõna otseses tähenduses. Kala värskus on sushi serveerimise eeldus. Toorainele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi, lisaks värskusele hinnatakse kala rasvasust, selle neutraalset ning pehmet maitset jne. Kalu kasutatakse nii värskelt kui töödeldult, näiteks õrnalt soolatult

• Sushi peab olema värske.
• Toodet ei tohi panna sügavkülma.
• Toode on mõeldud tarbimiseks ainult valmistamise päeval.

Sushi pärineb Hiinast

Sushi ei pärine Jaapanist. Arvatakse, et see populaarne roog jõudis Jaapanisse 7. sajandil Hiinast. Inimesed hakkasid valmistama kääritamise teel sushit, et säilitada kala ajal, mil külmutuskapid puudusid. Kuna kääritamiseks oli vaja soola ja riisi, seostus sushi riisiga. Ja nii kujuneski välja tänapäevane sushi, mis kujutab endast kala ja riisi.

Sushi toiteväärtus - vähene rasvasisaldus

Sushi on madala rasvasisaldusega väga toitev roog. Tüüpiline 7-9 tükist koosnev roog sisaldab 300-450 kalorit. Kalades sisaldub proteiini ja omega-3 rasvhappeid. Köögivili on suurepärane vitamiinide allikas ning roaga kaasnevad meretaimed on joodirikkad. Riis annab omakorda süsivesikuid.

Erinevat tüüpi sushid

Nigiri-sushi (pulgad) - käsitsi vormitud riisikuhilad natukese mädarõika ja toore kala/karpkalaga. Populaarsed nigiri-sushid on Maguro (tuunikala), Toro (tuunikala kõht), Hamachi (kollasaba), Ebi (krevett), Tamago (omlett?), Anago (grillitud angerjas), Uni (meresiil), Ikura (lõhe), Ika (kalmaar), Tako (keedetud kaheksajalg), Hotategai(kammkarp).

Maki-sushi - mererohtudesse keeratud sushi. Seda kutsutakse ka norimakiks.

Sushi riisiga täidetud pugud - selline sushi on pruun ja ovaalne ning magusa maistega.

Chirashii-sushi (segatud sushi) - sisaldab erinevaid aineid, näiteks toorest kala, seeni, meretaimi ja muud ning serveeritakse koos maitsestatud riisiga.