Juba antiik-Kreeka sõdurid närisid enne otsustavaid lahinguid seesamiseemneid kui eriti energiarikast toitu. Rooma leegionärid valmistasid seesami ja köömne seemnetest ergutavat ja toitvat segu. Osades antiikkultuurides vaadeldi seesamiseemneid isegi kui õnnetoovat sümbolit.
Seesami viljaks on kuprad, milles paiknevad erakordselt õlirikkad seemned. Valminud kupar avaneb ise ja seemned pudenevad välja. Värvuselt on nad pruunid, kreemjad, punakad või isegi mustad. Õlirohkeid seemneid (õlisisaldus 50…60%) kasutatakse eeskätt seesamiõli valmistamiseks.
Väärtuslik õli
Seesamiõli on teiste õlidega võrreldes mõnevõrra kallim. Pressitud õli sisaldab pea võrdselt polü- ja monoküllastamata rasvhappeid, tunduvalt vähem aga küllastatud rasvhappeid. Vaatamata suurele polüküllastumata rasvhapete hulgale on seesamiõli suhteliselt vastupidav hapniku, valguse ja soojuse rääsumist kiirendavale toimele. Siit ka põhjus, miks see õli on väga populaarne just sooja kliimaga maades. Edukuse võti peitub õli kõrges looduslike antioksüdantide (sesamiin, sesamoliin ja sesaminool) sisalduses, mis on olemuselt fenoolsed ühendid. Külmpressitud seesamiõlil on omapärane hõrk pähklimaitse, see sobib nii salatikastmetesse kui erinevate küpsetiste valmistamiseks. Kõige rohkem kasutavad seesamiõli toitudes India, Araabia, Jaapani, Hiina ja Mehhiko kokad. Puhast seesamiõli tarvitatakse vähem. Rikkalikuma maitsebuketi saamiseks ja põhiõli liiga intensiivse lõhna leevendamiseks segatakse tavaliselt erinevad õlid kokku.
Ilu ja tervise teenistuses
Kaasaegne kosmeetika kasutab seesamiõli eeskätt naha pehmendaja rollis — seda võib leida erinevatest kreemidest, ihupiimadest ja armkoe taastusravi salvidest. Mitmetes Aasia riikides kuulub seesamiõli põletushaavade raviks mõeldud salvide koostisse. Samuti on purustatud seemnete ja vee segust abi erinevate seedekulgla vaevuste leevendamisel. Hiina rahvameditsiin soovitab seemneid tarvitada maksa ja neeru talitluste tugevdamiseks, samuti rinnapiima vähesuse ja kõhukinnisuse korral. Viimane soovitus on tingitud seesamiõli lahtistavast toimest ning purustatud seemnekördi kiudainerikkusest. Seemneid tarvitatakse keedisena või keedetakse koos riisiga kördiks. Hiinas eelistatakse musta seesami seemneid, nende ravitoime on tugevam.
Lisaks õlirohkusele ka valgurikkad
Tänu seesami energia- ja valgurikkusele soovitatakse paljudes Araabiamaades purustatud seemnetest ja süsivesikuterikastest puuviljadest valmistatud puderjat körti laste kosutusdieediks. Teine ammune ja oluline seesami kasutusvaldkond on halvaa. Ajalooline halvaa retsept sisaldas vähemalt kahte kohustuslikku komponenti — mett ja seesamiseemneid. Seemned purustati, saadud puderjas mass segati ja vahustati meega ühtlaseks maiuseks. Just seesamiseemned andsid halvaale omapärase kergelt pähkleid meenutava maitse. Lisaks originaalhalvaale valmistatakse paljudes araabiamaades seesamiseemnete puruksjahvatamisel erilist pastat (tahini), mida kasutatakse rahvusroogades. Jaapanis on levinud isegi eriline seesamisool (goma shio), mis koosneb röstitud ja peeneks jahvatatud seesamist ning meresooladest. Seda lisatakse toidule vahetult enne söömist.
Võib ka paljalt süüa
Maailmas hindavad seesamiseemneid vegetaarlased. Aasias, kus taimtoitlus on väga levinud, kasutatakse seemneid erinevate riisist valmistatud toitude koostises. Lisaks meeldivale maitsele on seesamilisand taimetoitlastele oluliselt vajalik, et varustada organismi erinevate rasvhapete, valkude ja paljude vitamiinidega. Unustada ei tohi sedagi, et seesami kaloriterikkus aitab leevendada traditsioonilise taimtoidu energianappust.
Aasia kultuuriruumis tarbitakse seesamiseemneid peamiselt röstitult, lisades neile soola või suhkrut saab omapärase maitselisandi. Toitude koostises on seesamiseemnetel auväärne koht Mehhiko köögis, kus neid kombineeritakse erinevate taim- ja lihatoitudega. Meie puutume toidulaual kõige rohkem kokku erinevatele pagaritoodetele lisatavate seesamiseemnetega — nad on erinevate mitmevilja-leibade-saiade koostises, kaunistavad hamburgereid ja kukleid. Nende raputamine küpsetistele pole mingi hiljutine avastus, seda kasutasid pagarid juba enne meie ajaarvamist. Kuumutamisel omandavad seesamiseemned omalaadse pähklise maitse ja aroomi, see muudab pagaritooted maitsvamaks.
