Tervislik ja maitsev: 10 head põhjust kalkunilihasse armumiseks

Kui kõikide võimaluste maal Ameerikas seostatakse kalkunit eelkõige peatselt saabuvate tänupühadega, siis meil see traditsioon nii laialt levinud ei ole. Huvitaval kombel on kalkun jäänud söögilaual sea-, looma- ja kanaliha varju. Samas sobib see linnuliha hästi igapäeva menüüsse, pakkudes ohtralt tervislikke toitaineid ja maitsvaid elamusi, kirjutab Rannamõisa toitumisnõustaja Henri Ruul.

Miks peaks kalkuniliha rohkem sööma?

Kalkunis on esindatud kõik üheksa asendamatut aminohapet, mis on keha funktsioneerimiseks hädavajalikud. Kõigele lisaks täidab ta suurepäraselt kõhtu ning sisaldab mitmeid eluks vajalikke vitamiine ja mineraale. Nii leiab sealt B3 ja B6 vitamiine, mis osalevad energia ja serotoniini tootmisel. Viimast seostatakse parema meeloluga. Näiteks sisaldab 150 g kalkuni rinnafilee tükk umbes 11–14 mg B3 vitamiini. Võttes arvesse, et ühe keskmise 70 kilogrammi kaaluva inimese päevane norm on 14–18 mg, siis saab ühe toidukorraga selle hulga peaaegu täis.

Mineraalidest sisaldab kalkun fosforit, kaaliumit ja tsinki. Tsink reguleerib vere A-vitamiini taset ja suurendab organismi vastupanuvõimet erinevate haiguste vastu. Seega aitab kalkun tarbimine tugevdada immuunsüsteemi ja edukamalt rinda pista praeguste sügiseste külmetushaigustega.

Miks on kalkuniliha tervislik?

Kalkun on figuurisõprade lemmik, sest ta ei sisalda üleliigset rasva ega suurtes kogustes kaloreid. Teisest küljest sobib ta hästi neile, kes soovivad lihasmassi kasvatada. Näiteks üks 150-grammine portsjon ehk peopesasuurune, ilma nahata kalkuni rinnafilee sisaldab rikkalikult valku — 43 g, ent kõigest ühe grammi rasva. Ühele 70 kilogrammi kaaluvale inimesele moodustab see natuke üle poole päevasest toiduvalgu vajadusest.