Usutavasti ei ole ka suur hulk lugejaid kunagi vähki püüdnud, aga ükskord — olgu siis tänavu või mõnel järgmisel aastal — tasub see järele proovida. Kõik korraga muidugi ei saa, sest Eesti vähivarud on piiratud.

Kui aga kõik teha ja läheb nii nagu peab, paneb mõte vähipüügist romantika-, gurmee- ja seiklusjanusel inimesel neelud käima. Vähk on sedalaadi suupiste, et tema kättesaamine eeldab lõkketuld sametise augustiöö tähistaeva all.

Varu vähipüügile kaasa termosega kuuma jooki, väikesi suupisteid, sooje sokke, sooje tekke, fotoaparaat, taskulampe ja sääserohtu. Ja NB! Vähipüügil ollakse vaikselt ja viisakalt. Kuula ritsikate sirinat ja inimesi enda ümber ja peida automaki esipaneel kindalaekasse. Pidu algab siis, kui vähid käes ja keedetud!

„Vähk on rohkem ööloom, päeval meeldib talle istuda urus. Aga vähi öist askeldamist on põnev jälgida nii väikestel kui ka suurtel,” ütleb ihtüoloogist vähiuurija Margo Hurt intervjuus Kristel Rõssile ajakirjas „Loodus”, 3/2006. Sealt leiad ka ammendava info Eesti vähkidest.

Ettevalmistused vähipeoks:

* Arvesta 10-12 vähki inimese kohta.

* Vähipeol vajad: suuremat kogust salvrätte või sidruniviiludega sõrmeloputuskausikesi.

* Kuna vähk on haruldane delikatess, siis austa teda tavapärasest pidulikuma lauakattega. Päris põnev on (ilusa ilmaga muidugi) katta õue pidulaud, kus helgib lauahõbe ja kõliseb kristall. Tihenevas hämaruses kumavad valged kõvakstärgeldatud salvrätid laual võidu tillukeste küünaldega, puuokstel aga kiiguvad laternad.

* Vähkide juurde paku karastusjooke (vett, siidrit või õlut), poolkuiva valget veini. Mõnel pool on kirjutamata seaduseks alustada vähipidu külma kange napsuga.

* Vähipeo sissejuhatuseks sobib hea soe suvesupp, mida võid keeta kas seentest või köögiviljadest. Tee näiteks kartuli-porrusupp: võta 1 kg pudrukartuleid ja 4 porrut, koori ja pese ja tükelda. Kuumuta kartuli-porrusegu 4 sl kuumas õlis, vala peale 2 l vett ja keeda pehmeks. Püreeri, lisa maitse järgi soola ja veidi valget pipart. Serveeri tilli või mõne rukolasalatilehega.

* Nii supi kui ka vähkide juurde paku pehmet pikka saia või röstsaia, juurde valmista ise ürdivõi: võta pakk võid ja 2 sl peeneks hakitud tilli, hõõru või pehmeks ja sega tilliga. Kui või sai liiga pehme, jahuta seda enne laualepanekut mõnda aega külmkapis.

Kuidas vähki keeta?

40 vähki
5 l vett
1 dl jämedat meresoola
3 sl suhkrut
Ohtralt tilli, nii varsi, narmaid kui õisikuid

• Pese vähid voolava vee all puhtaks, jälgi, et nad oleksid elus.

• Aja vesi keema, lisa sool, suhkur ja tillivarred ning 2-3 haaval ka vähid.

• Kui kõik vähid on potis ja vesi uuesti keema tõuseb, arvesta keetmisaega veel 12-13 minutit. Keedetud vähid muutuvad erkpunaseks.

• Tõsta vähid teise potti, lisa paar peotäit värsket tilli ja vala peale kurnatud keeduleem.

• Jahuta vähid võimalikult kiiresti ja pane 6-12 tunniks külma.

NB! Kui tahad vähke kohe peale keetmist süüa, siis lisa keetmisel rohkem tilli ja soola.

HEA IDEE :
Proovi vähke keeta ka ingverileemes (10 g värsket ingverit 1 kg vähkide kohta, soola vastavalt retseptile). Nii tuleb vähkide magus maitse hästi esile.

Vähilkäigu lõpetab hoolikalt ette valmistatud peen pidusööming: laual valge lina, jook kihiseb ehtsas pokaalis. Augustikuine maa õhkab jalge all kuumust, päikeseloojang kuldab puulatvu ja põllult kandub küpseva vilja lõhna — c’est la vie!

6 alust seaduslikule vähipüügile

Margo Hurt, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna ihtüoloog:

* vähipüügiks lubatud vahendid on vähinatt ja vähimõrd. Teisi vahendeid või viise (s.h käsitsipüük) ei tohi kasutada;

* vähipüük on lubatud ainult augustis;

* vähipüügiks annab õiguse kalastuskaart (luba), mille alusel konkreetne isik võib loa kehtimisajal (tavaliselt üks ööpäev) püüda konkreetsel veekogul või selle osal ning loal ettenähtud arvu püügivahenditega. Kalastuskaarti saab taotleda selle maakonna keskkonnateenistusest, kus veekogu asub;

* vähipüük on tänavu lubatud ainult Harju, Jõgeva, Põlva, Saare, Tartu, Valga ja Võru maakondades Püük on keelatud Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Viljandi ja Järva maakondades;

* välja püüda tohib vaid vähke pikkusega (otsaorgist kuni laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata) 11 cm ja üle selle. Väiksemad tuleb kohe vette tagasi lasta, neid ei tohi kaasa võtta ka teise veekogusse laskmiseks;

* vähipüüdja on kohustatud esitama püügiandmed keskkonnateenistusele.