Külmutatud juurviljad on toitainerikkad

Talvel ja varakevadisel ajal on külmutatud köögiviljad hea alternatiiv toidutegemiseks, kuna värsket toodangut on poodides vähe saada. Tööstustes kasutatakse tänapäeval kiirkülmutusmeetodit ja seetõttu tagatakse, et juurviljades säilivad kasulikud ained. Seetõttu ei maksa karta, et külmutatud köögiviljad ei oleks vitamiini- ega mineraalirikkad. Vastupidi, näiteks külmutatud rohelised oad sisaldavad rohkem C-vitamiini, kui mõnda aega toatemperatuuril seisnud värsked oad.

Kiire ja korralik kõhutäis

Külmutatud köögiviljadest saab valmistada kiiresti ja lihtsalt maitsva õhtusöögi. Näiteks ei pea külmutatud köögivilju enne toiduvalmistamist üles sulatama, vaid need tuleb kohe külmutatult pannile panna. Nii säilivad nende parimad maitseomadused ja tekstuur. Külmutatud köögiviljad sobivad hästi ka suppidesse, vokiroogadesse ja hautistesse. Samuti saab neist kosutava smuuti valmistada.

Värskete köögiviljade puhastamisel on kaod küllaltki suured. Külmutatud köögiviljade puhul ei lähe aga midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne. Samuti on külmutatud köögiviljade ostmine rahakotisõbralik, kuna näiteks ühest vokisegu pakist võib valmistada terve roa.

Säilita külmutatud köögivilju õigesti

Oluline on, et külmutatud köögivilju säilitataks õigesti. Sobiv säilitustemperatuur on vähemalt -9,5 kraadi. Nii madalal temperatuuril ei hakka toit riknema. Toidu pikaajaliseks säilitamiseks peaks temperatuur aga olema vähemalt -18 kraadi.

Samuti peab meeles pidama, et kord juba ülessulanud köögivilju ei tohiks  taaskülmutada. See vähendab külmutatud köögiviljade toiteväärtust, kuna vitamiinide- ning mineraalide hulk langeb. Ülessulamisest ja korduvkülmutamisest annavad märku näiteks jäätükid pakendis või ka see kui köögiviljad on klompidena kokku jäätunud.