Edaspidi kontrollib koolilapse tervist ja vaktsineerib teda kooliõde

 (20)
Süstal
Foto: Rene Suurkaev

Juba esimesel kooliaastal teeb teie lapsele tervisekontrolli ka kooliõde, kes jälgib tema kasvamist ja arengut, kontrollib vererõhku ja rühti, sugulist arengut, nägemis- ja kuulmisteravust, naha- ja limaskestade seisundit, tervisekäitumist.

Sama kordub kolmandas, seitsmendas ja üheteistkümnendas klassis – laps teeb läbi regulaarse tervisekontrolli koolis ning lapsevanema nõusolekut selleks ei küsita. Küll saab lapsevanem kooliõelt ja -arstilt kaasa kirjalikud tähelepanekud ja soovitused.

Kooliõde küsib vanematelt kirjalikult luba edasiste vajalike vaktsiinisüstide tegemiseks. Kui luba käes, ootab last 12-aastaselt koolis hepatiidisüst, 13-aastaselt teine süst leetrite, mumpsi ja punetiste vastu (ühendvaktsiin). 15-16 aastast noort inimest tahab kooliõde vaktsineerida difteeria-teetanuse vastu, see on siis juba kuues selline süst. Kui nüüd on juhtunud, et kooli läks laps ilma vajalike difteeria-teetanuse ja poliomüeliidi vastaste süstideta, saab ta need vanemate nõusolekul kohe esimesel õppeaastal koolis.

Eelmisel aastal lisandus vaktsineerimiskalendrisse veel üks oluline vaktsiin – 12-14-aastaseid tütarlapsi hakkas kooliõde tasuta vaktsineerima HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu, mis aitab ära hoida väga levinud emakakaelavähki. Vaktsineerimist jätkatakse ka sel õppeaastal, kuid vaktsiini saavad vaid need tütarlapsed, kelle vanemad on sellega nõus.

„Teiste vaktsineerimistega võrreldes on HPV vaktsiin uus ja seetõttu oli vaktsineerimisest osavõtt veidi madalam,“ ütles Audentese erakooli ja spordigümnaasiumi kooliõde Zinaida Kendra Delfile. „Kooliõed võtavad alati vanematelt nõusoleku õpilase vaktsineerimiseks, ilma nõusolekuta kooliõde õpilast ei vaktsineeri. Tagasiside tuli lastevanematelt õigeaegselt, nõusoleku HPV vaktsineerimiseks andis neist umbes 50%. Vaktsineerimisest keelduvaid vanemaid on ikka olemas, aga lapse eest vastutab ikka lapsevanem,” ütles Kendra.

Ta rõhutab, et kui keegi lapsevanematest on ümber mõelnud ja otsustab oma last vaktsineerida, võib alati selle sooviga pöörduda oma perearsti või kooliõe poole. Kuid tähele tuleb panna, et kui õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni, siis HPV-nakkuse vastast kaitset pakutakse ainult
ja üksnes 12-14-aasta vanustele tütarlastele. Kaitse saamiseks on selles eas tüdrukutele vaja teha kaks vaktsiinisüsti, mille hüvitab riik. 15-aastaste ja vanemate HPV-vastane vaktsineerimisskeem koosneb vaktsiini kolmest annusest ja seda riik ei rahasta.

Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid on olnud kasutuses alates 2006. aastast. Selle aja jooksul on tehtud ligikaudu 32 000 süsti. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist.

Kooliarsti kõrval ei jäta lapse tervist unarusse ka perearst, kes teeb ennetava
tervisekontrolli 2., 5. ja 9. klassi õpilasele.

Koolilapse vaktsineerimised:

6-7aastat – viies difteeria-teetanus ja poliomüeliit
12aastat – hepatiit B 1,2,3
13aastat – teine leetrid-mumps-punetised
15-16 aastat – kuues difteeria-teetanus

Allikas: Tallinna koolitervishoid

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare