Õpetaja: esimese klassi laps ei pea oskama lugeda — peaasi, et tähed selged ja suudab sõnu kokku veerida

Kommentaar Naistekas eile ilmunud loole Mure: laps läheb kooli, aga lugeda veel ei oska — saab ta hakkama?

Klassiõpetajana arvan, et kui laps veel praegu ei loe, aga tähed selged, suudab sõna kokku veerida, siis pole hullu. Lugemisvalmidus on olemas ja lugemisoskus tuleb üsna kiiresti. Lihtsalt on harjutada vaja — kodused lugemispalad (tean, tean, et kodust tööd 1. klassis ei anta, kuid lugemisega tuleb kodus tegeleda, paljalt kooli peale ei tasu loota), klassiväline lugemine, tundides töökäskude lugemine — kõik see arendab lapse lugemisoskust. Kui laps on ärgas ja nutikas, siis saab ta kõigega hakkama. Maakooli õpsina tuleb mu klassi tavaliselt seinast seina oskustega lapsi. On teatud hulk, kes loevad soravalt, on lapsed, kes veerivad sõnu kokku ja on alati olnud ka paar-kolm last, kes absoluutselt ei loe, isegi tähti ei tunne. Vaat need viimased jäävad küll teistest maha. Omandavad lugemisoskuse tavaliselt kusagil 2. klassi lõpuks. Ja üldiselt paneb selline asi põntsu kogu tulevasele kooliedukusele. Kõik taandub lugemisoskusele. Ühtki ainet ei saa õppida, kui lugeda ei oska (loodusõpetuse tekstid, matemaatika tekstülesanded, töökäsud jne.). Kusjuures mitte sorinal ette lugeda, vaid teksti mõista. Pole tarvis kiiresti lugeda, on tarvis mõistusega lugeda. Siis on kõik hästi.