Sinu lapse hea õppeedukuse saladus peitub liikumises: lapsed, kes käivad tublisti kehalise kasvatuse tundides, on ka teistes ainetes edukamad

 (13)
Kehalise kasvatuse tund MHGs
Kehalise kasvatuse tund MHGsFoto: Hendrik Osula

Kõige veenvamad tõendid, kuidas liikumine ja treening parandavad laste võimekust omandada teadmisi teoreetilistes õppeainetes, ei pärine mitte Ameerika Ivy League tüüpi ülikoolist, vaid Rootsist Skåne maakonnast Bunkeflost, kus algkooli kahel klassil oli kehalise kasvatuse tund iga päev. Võrdluseks jälgiti samas koolis klassi, kus toimus kehaline kasvatus vaid kahel korral nädalas, nagu algklasside õpilastel tavaliselt.

Ülejäänud tunniplaan jäi kõigil samaks. Lapsed elasid ühes piirkonnas, käisid ühes koolis ja õppisid samu aineid. Mis juhtus? Alustuseks olid kehalises kasvatuses hinded paremad õpilastel, kes iga päev selles tunnis osalesid, aga seda oli ka oodata. Mida aga oodata ei osatud, oli see, et hinded paranesid ka matemaatikas, emakeeles ja inglise keeles, kuigi neis ainetes ei toimunud mingit lisaõpet. Mõju paistis silma paljude aastate jooksul ka edaspidi. Kuigi neil oli rohkem kehalise kasvatuse tunde vaid algklassides, lõpetasid paljud põhikooli viitega. Eriti silmatorkav oli tulemus poiste hulgas. Poiste ja tüdrukute vaheline erinevus hinnetes — tüdrukute hinded on tavaliselt paremad — kadus neil lastel, kel oli kehaline kasvatus olnud iga päev. Ükski teine meetod ei ole selliseid tulemusi andnud.

Taolist seost on märgatud mujalgi kui Skånes, sarnase tähele­paneku tegid Ameerika teadlased, kes jälgisid 250 kolmanda ja viienda klassi last. Laste kehalise vormi hindamiseks kasutati mõõdikut, mis hindab võhma, lihaste tugevust ja paindlikkust. Samal ajal uuriti laste hakkamasaamist koolis. Ka siin olid tulemused selged. Heas kehalises vormis lapsed olid ühtlasi paremad matemaatikas ja funktsionaalses lugemises. Mida parem vorm, seda paremad hinded. Kehakaaluga oli nii, et mida suurem kehakaal, seda kehvemad olid kontroll­tööde hinded. Seega on täiesti vale arvamus, et ülekaalulised lapsed on hea peaga ja kehaliselt aktiivsed lapsed andetud spordihullud.

Seotud lood:

Kas järeldusi saab teha 250 lapse või paari Skåne kooliklassi tulemuste põhjal? Nebraskal uuriti 12 000 koolilast ja nähti, et paremas kehalises vormis õpilased sooritasid matemaatika- ja emakeele eksami paremate tulemustega kui kehvemas vormis õpilased. Seevastu USAs suureks probleemiks oleva ülekaalu puhul polnud vahet. Ülekaaluliste laste eksamihinded ei olnud normaalkaaluliste õpilaste omadest paremad ega halvemad.

Kuidas saab sport muuta lapsed paremaks matemaatikas ja keeltes? Mälu käsitlevas peatükis nägid, et hipokampus – mälukeskus, aga oluline ka tunnete reguleerimisel — kasvab täiskasvanutel, kes liiguvad. See paistab kehtivat ka laste puhul. Kümneaastaste laste aju magnetresonantstomograafiga uurides selgus, et heas kehalises vormis laste hipokampus on suurem! Heas vormis lastel on niisiis aju üks tähtsamaid osi suurem. Heas vormis lapsed sooritasid paremini ka mälutestid. Hea kehaline vorm tähendas nii suuremat hipokampust kui ka paremaid tulemusi mälutestides.

Testides ilmnes midagi iseäranis huvitavat. Mida keerulisem oli test, seda rohkem erinesid paremas ja halvemas vormis laste tulemused. Lihtsamate mälutestide puhul ei torganud vahe nii väga silma. Selgus, et heas kehalises vormis lapsed saavutavad paremaid tulemusi just keerulistes testides.

Katkend pärineb Anders Hanseni raamatust "TUGEV AJU. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad".

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare