Vanaema on marus: kas tõesti on mind ainult lapselapse hoidmiseks tarvis?
“Mind on vaja ainult lapse hoidmiseks?!“ — vot nii teatas mulle lapse vanaema. Tõesti, vahel on lapsehoidjat vaja olnud ja oleme teda kutsunud, aga seda maksimaalselt paar korda kuus.
Tihti pakub ta ise ennast last hoidma. Mõtleme mehega endale siis tegevuse välja, et tema saaks tulla. Nüüd kohe ei tahagi teda enam siia. Kogu asi sai alguse sellest, et me teda loomaaeda ei kutsunud, sest ta ei ole suuteline pikalt käima. Pole ju mõtet maksta pileti eest, et ta lihtsalt väravas istuda saaks.
Ise on memm ennast nii paksuks õginud ja oma tervise ülekaaluga sandistanud. Lisaks tegime lapsele ka kaks sünnipäeva — kutsusime tema ainult ühele peole. Ma nüüd ei teagi, kas kutsuda vanaema koristama, et ta tunneks endal ka muid kohustusi? See on loomulikult naljaga öeldud. Sügisest oleks teda ilmselt lapsehoidmisel rohkem abiks tarvis, aga ma olen juba praegu veendunud, et sellest ainult üks suur probleem välja kujuneb.