Vanemate kohustus on kontrollida laste koolist puudumisi!
„Pedagoogiline protsess lakkab olemast, kui õpetaja või õpilane ei ilmu õppetundi. Pedagoogilises protsessis mitteosalemine on puudumine. Aasta 365 päevast on õppetööga hõivatud üksnes 175, aktiivseid õppepäevi ligikaudu 160. Seega tuleb planeerida kõik puhkusereisid neile 200 päevale, mil õppetööd koolis ei toimu,” ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi oma kooli kodulehel.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on õppetööst puudumine lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Seda, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks, hindab kool. Samuti sätestab iga kool oma kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
Vastse-Kuuste Kooli direktor Inge Kalle on varem ajakirjandusele öelnud, et lapsevanem peab lapse puudumisest teada andma puudumise esimesel õppepäeval. Kui kooli pole puudumisest teavitatud, peab klassijuhataja hiljemalt teisel päeval koduga ühendust võtma, et õpilase puudumise põhjus välja selgitada. „Juhul, kui puudumise põhjust ei õnnestu kahe päeva jooksul välja selgitada, peab kool pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, korraldamaks meetmed puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks,” ütleb Kalle.
Nii puudumistaotluse või -tõendi esitamiseks kui ka muude teadete edastamiseks võib vanem valida talle sobiva variandi: helistamine, teade õpilaspäevikus või e-koolis, e-kiri klassijuhatajale või kooli sekretärile, kirjalik tõend.
Kahte gümnaasiumis käivat tütart koolitav perekond Kütt ütleb, et neil on kodus asjad ses mõttes kindlalt paigas. „Tühiste meeleolumuutuste, armumiste tuhina ja hetketujude ajel me oma lastel koolist kindlasti puududa ei luba. Lapsevanem peab olema väga hea psühholoog, et ta tajuks ära, millal laps tõesti koju jääma peaks.”
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütleb, et seaduse järgi on lapse koolikohustuse täitmise, sh puudumiste jälgimine üldhariduskoolis eelkõige õpilase lapsevanemate kohustus. Arstitõendit on haridust reguleerivates seadusaktides Ladva sõnul mainitud vaid üksikutel juhtudel. Eeskätt käib see lapsele hariduslike erivajaduste ja koduõppele määramise kohta. Lisaks on tarvis arstitõendit kaheteistkümnenda klassi õpilasel või täiskasvanute gümnaasiumi õpilasel, kui ta on haigestunud eksamiperioodi ajal ning on tarvis eksamiperioodi pikendada. Millise tõendi peab puudumise korral üldhariduskooli õpilane esitama, seda ei ole üheski seaduses ega määruses nimetatud. Ladva sõnul määrab üldjuhul iga kool iseseisvalt, millist puudumistõendit ta nõuab.
Samas ei saa koolid siiski kergekäeliselt keelduda aktsepteerimast täiskasvanud õpilaste või vanemate esitatud tõendeid või kehtestada sellist korda, et õppetööst ei ole üldse võimalik puududa.
Kutse- ja ülikoolis teine kord
Asso Ladva ütleb, et kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid on palju iseseisvamad. Kutseõppeasutustes on puudumiste ja nende põhjendamise reeglid sätestatud kooli kodukorras. Arstitõendit võib kindlasti vaja olla sarnaselt gümnasistidega näiteks eksami- või praktikaperioodi pikendamiseks.
Kõrgkoolides vastutavad Ladva sõnul õppurid ise oma õppetöös osalemise eest ning kellelegi peale iseenda ja õppejõu ei pea nad sellest aru andma. Loomulikult sõltub kõik erialast ja õppeasutusest, kuid ühtseid reegleid siin kehtestatud ei ole.
Tartu ülikooli üliõpilasnõustaja Kadri Sulg ütleb, et neid juhte, millal üliõpilaselt puudumise kohta arstitõendit nõutakse, ei ole palju. „Eksamile mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge: mitteilmunud. Kui (arsti)tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates, tühistatakse mitteilmumise märge. Sama nõue on lõpueksami puhul, kus tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse komisjoni esimehele viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates,” räägib Sulg.
Sulg lisab, et õppejõu teavitamise vajadus puudumisest sõltub üksnes aines esitatud nõudmistest ja üliõpilase-õppejõu omavahelistest kokkulepetest.
Perearst puudumistõendeid ei kirjuta
Perearstid enam lasteaedadele ja koolidele puudumistõendeid ei kirjuta. Puudumistõendi ja ka vabastuse kehalisest kasvatusest kirjutab lapsevanem, sõltumata sellest, milline on konkreetse puudumise põhjus ja kestvus.
Küll peab aga perearst või -õde lapsevanema soovi korral väljastama väljavõtte tervisekaardist, st tõendava dokumendi selle kohta, et laps on olnud haige, pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole ja teda on ravitud.
Juhul kui laps (või täiskasvanud õpilane) on koolist puudunud, aga pole haigestumisel perearsti või -õe poole pöördunud, siis üldarstiabi osutaja mingit tõendit väljastama ei pea ega saa.
*Artikkel ilmus Eesti Päevalehe erilehes Koolitus.
