“Vereproov näitas, et PSA oli normist 20 korda kõrgem,” meenutab mees viie aasta tagust aega, kui tal eesnäärmevähk diagnoositi. Mees sai kiiritusravi ja kuigi pärast protseduure oli paha olla, ei pidanud mees elukorralduses suuri muutusi tegema. “Lähedaste toetus ja hea huumor on iga haiguse ravis üks olulisemaid tegureid,” kinnitab mees nüüd.

Loe pikemalt Naistelehest!

OLULINE TEADA:

Eesnäärmevähi riskitegurid

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent.

Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda.

Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada.

Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Tunnused

Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta.

Sagedamini võivad tekkida kusemishäired — kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis.

Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.

Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Allikas: Vähiliit