Eesti meeste huvi spermadoonorluse vastu on väike ja doonorite sperma kehv
Seniajani on meeste huvi spermadoonorluse vastu olnud väga väike. “Võibolla pole meie ühiskond selleks veel valmis, võibolla naised tunnetavad teravamalt seda valu, kui pole võimalik last saada ja seetõttu tunnevad suuremat soovi ja vajadust olla aidata teisi naisi munarakudoonorluse kaudu. Võibolla mehed kardavad ennast testida, kuna ei tahagi teada, kui viljakad nad on,” pakub Sõritsa. Kas rolli võib mängida ka see, et Eesti on nii väike ja ühel päeval võib oma näoga laps võõra naise kärus mehele tänaval vastu jalutada? “Me saame ainult oletada, kuna reaalselt pole me seda uurinud, kuigi jah, põhjus võib olla ka Eesti väiksuses. Geneetika on väga keerukas ning alati ei ole lapsed oma vanematega äravahetamiseni sarnased. Kindlasti on see perekondlik otsus, kus ka naistel on märkimisväärne roll sõna sekka öelda,” märgib Sõritsa.
2013 aasta statistka — 16 kandidaati, kellegi sperma ei sobinud!
Elite Kliiniku spermalabori bioloog Andre Taimalu sõnul ei saa Elites sel aastal käinud kuueteistkümne doonori põhjal teha järeldusi Eesti meeste tervise kohta. Viljatusravikliinikusse jõuavad ju ikka need paarid, kus kel pole õnnestunud lapsi saada. Need mehed-naised, kes meditsiinilist sekkumist selles osas ei vaja, arsti juurde ka eriti ei satu.
Kui nüüd aga vaadata spermadoonorite kandidaate (neid, kes esialgu avaldavad valmidust spermadoonoriks olla), siis tuleb silmas pidada, et osad neist tulevad selleks, et end lihtsalt kontrollida, kas siis juba kindla kogemusega, et kõik ei laabu nagu peaks või siis juba ennetavalt. Kahjuks ei saa me olemasolevate andmete põhjal paraku eristada, kes on kes…
“Mida me aga näeme, on see, et näiteks 2013. aastal spermadoonoriks kandideerinud 16 mehest (vanuses 18 — 27 aastat, keskmine 22,8 aastat; seega võiks öelda, et noored Eesti mehed) langevad seitse meest sõelast välja juba sellepärast, et nende spermas on spermatosoidide kontsentratsioon (ja seega ka liikuvate spermatosoidide kontsentratsioon) liiga madal doneerimiseks. Nendele lisandub veel 1 kandidaat, kellel on just spermatosoidide liikuvus probleemiks,” nendib Taimalu, et olukord pole hetkel just kiita.
Viljastamiseks kasutada ei saa
Iseenesest ei ole näitajad väga kehvad, kuid arvestama peab seda, et seaduse järgi peab doneeritud sperma olema külmutatud olekus karantiinis ja kasutamiseks tuleb see viljastamisprotseduuri ettevalmistamiseks üles sulatada ja mõlema — nii külmutamise kui ka sulatamise käigus just liikuvate spermatosoidide hulk langeb. Seetõttu on sellise sperma kasutamine doneerimiseks seotud riskiga, et viljastamiseks ei ole lihtsalt piisavalt liikuvaid spermatosoide.
Kuid see on vaid jäämäe tipp — jäämäe alumine osa on spermatosoidide välimus ehk siis spermatosoidide morfoloogia, mis kõigi 16 mehe seas ulatus 0% normaalse välimusega spermatosoide osakaalust 8%-ni, keskmine 4,1%. Seni oleme lähtunud näitajatest, kus normaalväärtuseks on 14%. Ja see on tegelik probleem… Ilmselt tuleb meil latti allapoole lasta… Kuid kui alla? Näiteks 2001.a. ühes uurimuses on määratletud “Viljakaks populatsiooniosaks” kus normomorfoloogilisi spermatosoide on >12% — ülaltoodud 16-st ei mahu ükski siia sisse.
Doonorspermat kasutatakse aastas enam kui 50 korral
Spermadoonoreid on kindlasti vaja nii Eestis kui ka mujal. Elite kunstliku viljastamise osakonnas kasutatakse aastas doonorspermat veidi enam kui 50 korral, seega on reaalselt olemas need pered, kelle jaoks see on ainus võimalus igatsetud laps saada.
Laborisse tulevad tema sõnul sagedamini just noored mehed, nagu Taimalugi mainis. Tullakse uudishimust, milline spermalabor ja sperma andmise ruum välja näevad ja võibolla ka selleks, et kogeda uusi elamusi. Samuti soovitakse teada saada, kas sperma on ikka kvaliteetne. Kliinikusse oodatakse väga ka mehi, kel on juba lapsed olemas ehk kes on ennast sel alal n-ö tõestanud.
