Eesti tööõnnetuste TOP 3



Torutööd Rohuneeme teel
Torutööd Rohuneeme teelFoto: Ahto Sooaru

Eestis sai eelmisel aastal tööõnnetustes viga üle 5000 inimese. See tähendab, et pea iga kaheksas töötaja tuhandest oli sunnitud tööõnnetuse tõttu pöörduma arsti poole. Neist 3446 korral oli õnnetus nii raske, et töötaja pidi jääma haiguslehele. Ja see on ametlik statistika, kes teab, kui paljud töötajad pöördusid arsti poole öeldes, et tegemist oli koduse õnnetusega. Kahjuks oli eelmine aasta äärmiselt kurb tööõnnetuses surma saanute osas, neid oli lausa 26 (aasta varem 17).

Mis aga põhjustavad meid kõiki otseselt või kaudselt mõjutavaid tööõnnetusi? Tööinspektsiooni poolt avaldatud statsistikast (vt SIIA) selgus, missugustel põhjustel saadi kõige enam vigastusi ja millised olid surma põhjustavad tegurid.

Joonis 1. Kokkupuude, mis põhjustas töötajale vigastuse (osakaal raskusastme lõikes)

Kõige enam sai inimesi tööõnnetustes surma ja vigasta läbi elektri, kukkumise või libastumise ning masina üle kontrolli kaotamise tõttu. Kui elekter tappis 2016. aastal viis töötajat kahekümne kuuest, siis kukkumine-libastumine ja masina üle kontrolli kaotamine moodustas kokku pooled tööõnnetused (ca 2400). Ei ole aktsepteeritav, et Eestis kaotab tööõnnetuse tõttu elu või töö niivõrd palju inimesi. Aitamaks tööandjatel ja töötajatel tööõnnetusi vältida kirjutame järjena sellele artiklile järgmistel teemadel:

  • Elektriohutus
  • Kukkumine ja libastumine
  • Tõstukiohutus


Siim Ansberg on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutuse parendamisele ettevõtetes. Tema eluala nõuab mitme sammu ettenägemist ja ohtude kaardistamist. Palusime tal rääkida peamistest ohtudest, mis tööde juures valitseb ning antud postitusele järgneb kolm artiklit, millest iga üks räägib probleemist ja ühtlasti pakub Siim Ansberg ka ideid lahendusteks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare