Isa viis tähtsamat rolli lapse elus
Oma ettekandes selgitas Lehtsaar uuesti üle, mida mõistetakse psühholoogias isa rolli mõistena. Isa roll on isa käitumisviiside kogum isana. Ehk mingi loetelu tegevustest, mida üks õige isa peaks tegema. Teiseks käib siia alla ka isa tähendus ja mõju lapsele.
Ta tõi välja tähtsamad aspektid, mida isa psühholoogiliselt lapsele tähendab ning rõhutas, et allpooltoodud punktid on soouniversaalsed, st käivad nii poiste kui tüdrukute kohta.
Isa on:
Osaleja, kes lahendab probleeme — arengu jaoks on oluline, et isa osaleks pidevalt lapse kasvamises ja arengus. Osalemine tähendab, et isa elab kaasa lapse tegemistele ja toimetustele, aitab ja õpetab. Lapse jaoks psühholoogiliselt on oluline isa kättesaadavus — teadmine, et võib isa poole pöörduda ja isa on tema jaoks olemas. Teadmise jõud tähendab kindluse ja turvatunnet ja need on laste terve enesehinnangu kujunemiseks väga vajalikud.
Mängukaaslane — isadega mängitakse rohkem füüsilist jõudu ja osavust nõudvaid mänge, see on nagu kehalise kasvatuse tund. Kuid lisaks füüsilisele poolele õpib laps selliste mängude käigus ka koostööd, koordineeritud tegevust, reeglitest kinni pidamist ja palju muudki.
Põhimõttekindel juhataja — varem oli isa käes karistamise roll, kuid tänapäeval liigutakse selles suunas, et isa õpetab rohkem õiget ja valet. On asjad, mida tehakse, ja mida ei tehta ning selliste põhimõtete kujunemisel on isal suur roll. Isa annab lapsele ülevaate ja tunde sellest, et igal teol on tagajärg.
Kindlustaja — isa kindlustab lapse tagalat nii materiaalselt kui emotsionaalselt. Tänapäeval üritatakse küll meeste rolli perekonnapeadena ja leivateenijatena vaidlustada, kuid lapsed ootavad ja eeldavad isalt endiselt seda, et isa on nende tugi, kellele toetuda.
Eluks ettevalmistaja — isa annab pojale kaasa arusaamise meheks olemisest, isana käitumisest. Poisid matkivad oma isa või kompenseerivad oma isa puudumist.
Lastel, kel on olnud terve isasuhe, on:
Kõrgemad heaolu näitajad — need on õnnelikud lapsed!
Positiivne enesehinnang — turvalise suhte pinnalt võrsuvad kõrge enesehinnanguga lapsed. Alavääristav isa hävitab lapse enesehinnangu.
Madalam käitumishäirete määr — pätte tuleb vähem neist peredest, kus on korralikud isad.
Paremad saavutused õpingutes ja töös.
Oskused paremini suunata oma tundeid ja käitumist — laps on isaga mängides õppinud oma tundeid väljendama ja nendega toime tulema.
Oskus käituda erinevates rollides — nende maailmapilt ei ole hall ja lame, vaid värvikirev ja rolliderohke.
