Kas homne ilm sõltub ennustajast ehk võrdõiguslik ilmatead
Ega vist ole sellist aega, kui inimene siin maal kana kombel taevasse ei vahiks. Linnuke vahib, kas pole kulli tulemas, inimene, mis ilm homme tuleb. Igaks juhuks.
Ja kumbki pole kindel. Võib tulla... võib mitte.
Õnnelikul kombel on inimesel võimalus vaadata ilmateateid. Kanal on võimalus põõsasse plagada. Inimesel muidugi ka kiruda lolle esivanemaid, kes ühe kõige niruma kliimaga koha endale asualaks valisid. Minu eesti keele õpetaja nentis kunagi, et kõige intelligentsem, kui mitte ainuke nutikas sugrimugri rahvas on ungarlased — läksid võimalikult lõuna poole.
Meie siin vahtigu ja muretsegu. Olgu muude uudistega, kuis on, aga ilmateatest ilma jääda ei tohi.
Kuigi needki pole alati kindlad. Aga vähemalt annavad lootust. Või, vastupidi, kustutavad selle. Ikka ja jälle on õues november, nagu Karl Martin Sinijärv oma hiilgavas luuletuses „Eesti kalender“ kirjutas, lihtsalt 12 korda järjest november.
Muidu on ka kogu aeg külm ning hullemaks läheb. Neid sünoptikauudiseid on ju veel mitu kah. Kõik erinevad, kummalisel moel. Kuigi meil on vist ainult üks meteoroloogia-hüdroloogia instituut. Üks sõber kord nentis, et tema usub seda ilmateadet, mis kõige paremat ilma lubab, vähemalt saab hea tujuga magama minna.
Isegi siis, kui see kõige parem, mida ilmateade ütles, oli: väga hulluks ei lähe, maakera krutib ennast edasi.
Täpsemalt, ilmateataja ütles.
Kummalisel kombel pole veel võrdõiguslastele pähe tulnud nende teemal oma joru ajama hakata. Kuigi võiks. Tahame, ei taha, jutt seostub inimesega ja vastupidi. Kes räägib ainult halbu uudiseid, on ise… ja vastupidi.
Nii, mingem nüüd ise võrdõiguslasteks kätte. Üldiselt on sellega ilmateadete man justkui kõik korras — poisid ja tüdrukud käivad vaheldumisi. Kuid ükspäev märkas üks mees, et eeldab poisi ekraanile tulekul paremat ilmaennustust. Miks, on segane.
Võib-olla oli mitmel heal päeval just noormees ennustuse edasi öelnud. Mis see muud olla sai. Või tütarlaps mitmel halval päeval teatanud: tuleb, nagu alati, ja edaspidi ka, nii et ärge lootkegi.
Niimoodi tasapisi need eelarvamused kujunevad. Vähemalt mul oli tõesti nii, et, oh, poiss ikka räägib hea ilma välja. Tead küll, et selline mõtlemine on soovmõtlemine, aga ikka. Poiss ekraanil — hea ilm. Soe, tuulevaikne, päikeseline. Tüdruk — nii ja naa.
Mistõttu lausa imelik, et muidu igal pool solvusi silmavad õiguslased sellist jubedust veel märganud ega teemaks võtnud ole. Laiskus või mis.
Oleks ju siin suurepärane võimalus järjekordne jälgimine püsti panna. Ega siis ilmateadet teadustajad eetris välja mõtle, see on ikka enne olemas. Niisiis peaks keegi valvas ja vastutav jälgima, kui tihti saavad meesteadustajad head teatada, kui tihti naised. Ja muidugi näpuga näitama: juba liiga tihti lubab päikest šovinistlik siga. Olgu naine olla, viimati pidi kaks korda rahest rääkima! Mis jutt see on, et ilm teeb, mis tema tahab, muutub oma tujude järgi. Kutsuge aga tüdrukud tööle, kui hea ennustus on. Kõigi vanade ebaõigluste tasanduseks, kasvõi. Kas mehed vähe aja jooksul naistele liiga teinud on.
Palun, nagu ikka, seda juttu mitte liiga tõsiselt võtta. Tegelikult võib selle uiu taga olla üks teine kummaline seaduspärasus, mida kah ei taheta väga märgata — naistele jäetaksegi siin maal halbade teadete edastamine. Vaadake või seda viimast EMT-Elioni juhtumit. Jama tehnilistest põhjustest lükati rääkima ning välja vabandama naine. Teadet, et leevenduseks saab terve päeva tasuta rääkida, andis edasi mees…. Võib-olla siit tulebki eeldus, et naised toovad halbu uudiseid.
Võib-olla mitte.
