Ka õpetatakse tänini paljudes koolides, et Cristoph Kolumbus oli mees, kes avastas tänapäeva USA. Kuid see ei ole tõsi, sest härra ei ole eladeski Põhja-Ameerika aladele enda jalga tõstnud. Tema laevad randusid Bahamale, Hispaniolale ja mitmete teiste Kesk- ja Lõuna-Ameeerika riikide randadele, kuid USA territooriumist jäi ta üsna kaugele.

Tegelikult ka väide, et ta avastas Ameerika, on juba iseenesest meelevaldne järeldus, sest Ameerika oli avastatud juba vähemalt 50000 aastat tagasi ja kui tema laev randus, võtsid teda vastu inimeste hordid, keda ta ekslikult indialasteks pidas ja seepärast neid lõpuni indiaanlasteks kutsus.

Kuid Kolumbus ei olnud kohalike poolt armastatud mees, sest sel ajal oli üks tulusamaid ärisid orjakaubandus ning just see oli ka üks peamisi motivaatoreid, miks mees enda laeval nimega Niña selle retke ette võttis. Armas legend räägib, et tema retke eesmärk oli tõestada, et maailm ei ole lapik. Kuid teod räägivad midagi muud.

Kohalikud ei jaganud tema entusiasmi orjaks hakkamise teemadel ja põikpäised nagu nad olid, olid nad valmis pigem surema, kui valget meest orjama. Ja paljud ka seda tegid. Eri hinnangute kohaselt suri valge mehe saabumisjärgse 400 aastaga üle 100 miljoni kohaliku, seda kas massimõrvade või sissetoodud haiguste tagajärjel.

Kui üldse kedagi pidada moodsa USA avastajaks, siis oleks see islandlane Leifur Eriksson, kes käis Põhja-Ameerikas juba 500 aastat enne Kolumbust. Kolumbuse päeva vastu protestivad põlisameeriklased on selle idee vastu, sest kui Kolumbusele üldse anda mingi saavutus nende maal, siis ei oleks see maa avastamine, vaid maad rusunud koloniaalajastu alustamine, mis hävitas paljud suguharud viimse inimeseni ning rüüstas uhkete rahvaste kultuuri.

Kuid eks see käis kõik selleaegse Euroopa juurde, sest mitte ükski avastatud maa ei soovinud vabatahtlikult hakata makse maksma inimestele, kellest nad midagi kuulnudki polnud, ega anda endi parimaid poegasid võõrastele orjadeks. Seega käis kõik see läbi valu ja suurte kannatuste. Head Kolumbuse päeva!