1. “Mulle tundub, et mu naine julgeb mu peale nüüd palju rohkem loota kui enne ning tunnen end ka palju kasulikumana. Mitte, et ma laisk oleksin olnud, aga ma tõesti lükkasin kogu aeg vajalikke tegemisi edasi. Mu tohutu ärevustunne hoidis mind pidevalt tagasi ja iga ülesande puhul, mis oli minu jaoks uudne või liiga keeruline, vajasin pidevat abi või et keegi need asjad minu eest ära teeks. Aga viimane asi, mida mu abikaasa vajas, oli täiskasvanud mehest laps lisaks kolmele lapsele, kes meie peres kasvasid.

Kohustus olla lastega kodus on muutnud mind palju enesekindlamaks ja ma suudan saada hakkama asjadega, mis tuleb ära teha, ilma selleta, et keegi mu kätt hoiaks. Olen nii palju enesekindlam ja kompetentsem.

Selline usaldus meie suhtes on mõjunud hästi ka meie abielule. Kuigi ma jätkuvalt vihkan pangas käimist…“ — Tony, 37

2. “Kodust töötamine tuleb kindlasti kasuks. Minu aeg on paindlikum, mistõttu saan lapse iga päev lasteaeda saata. Ma saan tal isegi lõunapausil külas käia. Mu naisel on ka paindlik töö, mistõttu hoiame oma poega kordamööda. Jagame lapse kasvatamisega seotud kohustusi palju efektiivsemalt ning teame mõlemad, mida tähendab tema õpetamine ja kasvõi potitreening.

Võrreldes teiste töötavate isadega olen ma kindlasti palju empaatiavõimelisem. Ja see on palju abiks. Mu eelmised tööd nõudsid palju reisimist ja ma ei kujuta ette, kui stressis mu abikaasa oleks, kui ta peaks mingil ajal kõigega üksi hakkama saama.” — Leroy, 53

3. “Veedan palju rohkem aega oma pojaga ning arvan, et see aitab muuta tugevamaks suhte ka mu lapse emaga. Michelle näeb, kui palju armastust ja tähelepanu ma meie pojale pakun ja ta kuuleb meid naermas ning on teadlik, kui väga me teineteisega mängimist armastame. Seega, nii oskab ta hinnata ka mu rolli isana.

Praktilisest vaateküljest, kodune isa olemine tähendab, et kui mu naine vajab puhkust, saan teda aidata lapse koolist koju toomisega, tema parki viimisega, vannitamise või millega iganes. Kuna mul on paindlik töögraafik, saan aidata teda ka pesu pesemise, toidupoes käimise ja korteri koristamisega, samuti lapse eest hoolitsemisega.

Viimasel ajal on meie igapäevane rutiin selline, et mina lähen meie poja magamistuppa enne, kui ta ärkab, et me saaksime hommikul natukene rahu nautida, siis teen talle hommikusöögi ja panen riidesse ning mu naine teeb samal ajal pojale snäkid valmis ning sätib end korda.“ — Dimitri, 52

4. “Me ei mõtle teineteisega konkureerimisele nii palju kui sellele, mida me perena vajame. Meie üllatuseks soovime mõlemad meeleheitlikult, et saaksime hoopis oma lapsega rohkem koos olla. See on lapsega kodus olemise juures üks kõige nauditavamaid asju, kuigi ma olin valmis hoopis muuks: rutiiniks, lärmiks, igasugusteks märgadeks asjadeks. Ma polnud valmis selleks rõõmutundeks, mis sellega kaasneb. Mulle lausa tundub, et mu naine on isegi kade, sest ma saan meie tütre eest rohkem hoolt kanda. Ja kui tema meie tütre eest hoolitseb, olen mina tema peale kade.

Ma arvan, et kõik asjad, mis on mulle väärtuslikud ja midagi üldse tähendavad, on nõudnud ka teatavat ohverdamist. Aga aja ohverdamine oma lapse heaks, on kõige väärtuslikum aja kasutamise viis, mida ma suudan ette kujutada. See tähendab kõige rohkem nii mulle endale kui ka meie abielule. Me oleme kõige rõõmsamad, kui saame kolmekesi koos olla.” — Stefan, 36

5. “Me oleme naisega avastanud, et teeme nüüdsest rohkem tiimitööd. Me olime enne mõlemad väga iseseisvad, meil olid isiklikud eesmärgid ka siis, kui olime juba abielus. Oleme alati teineteist toetanud muidugi.

Enne tütre sündi, olime rohkem indiviidid, kuid lapsevanemateks saades, olime mõlemad omadega läbi. Ja kui me sellest rääkima hakkasime, olime ka teineteisele rohkem toeks. Suhtlesime palju rohkem.

Mina töötan kodust, mis oligi meie pikaajaline eesmärk — veeta rohkem aega koos ühtse perena — ja põhjus, miks me perefirma üldse lõime. Mu naine saab ka väga varakult koju tulla ja see muudab meie ajakasutuse palju paindlikumaks ka perena. Ta hindab, et ma nägin nii palju vaeva, et meie elu paremaks muuta.“ — William, 30

Allikas: Fatherly