Lugu sellest, kuidas Briti poissmees Tallinnas naist otsis
Mulle õnneks meeldib üksi reisida, mitte lärmava kambaga. Ühel pubiõhtul hakkasid sõbrad mulle rääkima, et vabal mehel ju takistusi pole, uurigu ma välja, kus elavad maailma kõige ilusaimad naised ja lennaku lihtsalt kohale. Sõpradel oli kohe ka hea soovitus käepärast: lenda Eestisse! Hea lähedal ja kindla peale minek, julgustasid nad. Just do it!
Eesti ja king
Kuna ma polnud Eestist varem eriti palju kuulnud, siis uurisin, mida internet teema kohta räägib. Lugesin foorumeid ja surfasin ringi. Päris huvitavad asju selgus, näiteks british ex-pats ehk välisbrittide foorumid annavad juhiseid, kuidas eestlastega käituda ning mida selga ja jalga panna. Mõned soovitused ja õpetussõnad tundusid eriti huvitavad, näiteks see, et Eestis tuleks kanda alati viisakaid riideid ja hästi korralikke viksitud kingi, sest just kingade järele hinnatavat Eestis mehe väärtust. Legendi järele hindavat eestlased kingi lausa nii kõrgelt, et on selleks isegi kuningliku sõna — king (tõlkes: kuningas) — kasutusele võtnud. Väga muljetavaldav, mõtlesin, ja broneerisin omale nädalase puhkuse, ostsin lennupileti Tallinnasse ja suundusin Harrods’i kaubamajja sobivaid kingi ostma.
Reisipäeva hommikul läksin lennujaama, et Tallinnasse suunduva lennuki väravas oodates juba veidi ringi vaadata, kas näen maailmakuulsalt ilusaid Eesti naisi. Seal olid küll mõned minu kaasmaalastest veidi erinevad kena välimusega ja muidu heas toonuses tütarlapsed, kellest mitmed tundusid üksi reisivat. Põnev, mõtlesin, ja tundsin, et ees on ootamas suur ja ilus seiklus, või isegi kauaoodatud õnnelik pööre mu armuelus…
Lend oli sujuv ja mõnus, soe lennukitoit maitses üle ootuste normaalselt. Vaatasin filmi, mängisin veidi mänge ja tegin paar käiku tualetti, et naised üle vaadata. Tegin julgustuseks ka ühe lennukiõlle. Poolel teel tegin veel teisegi ja selle juurde võtsin juba väikese šoti viski ka. Ja enne maandumist tegin igaks juhuks veel ühe õlle-viski kombo. Kui puhkus, siis puhkus!
Minseelikud ja kõrged kontsad olid juba lennujaamas
Tallinnas maandudes tervitas meid särav aprillipäike ja kena puhas lennujaam. Mulle tundus, et olen jõudnud kusagile, kus ma ammu olen tahtnud olla. Normaalse disainiga kohvikud, viisakad inimesed, keegi ei käratse, ei loobi prahti maha. Cool country! — mõtlesin, ja sammusin takso peale. Taksoaknast nägin üllatusega, kuidas kaks kaunist naist, miniseelikutes, kõrged kontsad all ja suured itaaliapärased päikeseprillid ees, ise oma suuri kohvreid autosse laadisid. Natukese aja pärast kimasid nad meist mööda nagu filmis “Kiired ja vihased”. Vinge! Seksikad naised. Olin juba täiesti omas sõiduvees.
Takso viis mind kesklinna klaasist pilvelõhkujasse Swissotelli. Elu on ilus! Hotell pole just odava hinnaga, aga see eest milline vaade! Meri ja vanalinn, mugavustest rääkimata. Käisin sooja duši all, mähkusin suurde paksu hommikumantlisse, valasin baarikapist omale veel ühe mõnusa viski ja asusin linnakaarti uurima — minu tulevane jahimaa. Tundsin, kuidas puhkus iga minutiga aina mõnusamaks muutub. Tegin siis minibaarist veel ühe viimase väikese viski enne teele asumist, panin ülikonna selga ja uued kingad jalga, ning suundusin kaart taskus vanalinna ilusaid naisi otsima.
Vanalinn on Tallinnas tõesti sama tore nagu internetis seda kiidetakse. Kuigi õlle hind linnaplatsidel on ikka üpris karm. Naistevaatlus aga on tõsine töö, mis tahab tegemist, ja heade asjade eest võib ka vahel rohkem maksta.
Kuidas meelitada kaunist eestlannat?
Tänaseks olen Tallinnas naisi vaadelnud juba viis päeva ja neli ööd. Raske, kuid tänuväärne töö. Kohalikud naised on tõepoolest vapustavalt ilusad. Ikka mitukümmend korda päevas peab neile lausa ammuli sui järele vaatama. Aga eile juhtus see, mis juhtuma pidi…
Mind tabas nagu elektrilöök üle kogu keha ja jäi magusalt kusagile surisema, kui nägin imekaunist ettekandjat Laurat, kellesse ma, piinlik tunnistadagi, olen kõrvuni armunud. Sain täna hommikul järsku hommikusöögilauas pead parandades aru, et ma ei olnud oma reisi lõpuni läbi mõelnud. Mis saab siis, kui ma kohalikku kaunitari armungi? Mida ütlevad foorumid selle kohta, mida kaunile Eesti naisele kinkida või kuidas käituda, et tema südant võita?
Homme on meil Lauraga esimene päris kohting ja mul on närv täitsa sees. Ma ei tea ju, mis meeldib ilusale, targale ja hea südamega Eesti naisele? Kas ma peaksin jätma habeme ajamata? Vaatasin, et tänavatel on suured valimisplakatid, kus osadel on habe aetud, aga osadel mitte. Kas peaksin kandma ülikonda või hoopis noortepärast spordijakki, kiki- või tavalist lipsu, või hoopis veidi kortsus särki? Kas peaksin kandma kingi või hoopis vapra mehe matkasaapaid? Kas peaksin üürima maasturi või madala punase sportauto? Kuhu ma peaksin Laura õhtusöögile viima? Kas julgeda talle teha ettepanek kohe samal õhtul või oodata?
Otsused, otsused, otsused…
Georgile ja teistele samas olukorras olijaile sobivaid soovitusi leiab siit: Loe, milliseid nippe soovitab kurikuulsa raamatu autor eestlannade voodisse saamiseks kasutada!
