“Mehed ja naised soovivad palju enamat, kui nad on suutelised ellu viima. Eesti naised sooviksid oma perre statistiliselt 2,6-2,7 last. Ehk tegelikult soovitakse rohkem kui kaht last. Tegelikult on meie peredes keskmiselt 1,52 last. Sama küsimust on küsitud ka meestelt ja arvud ei erine,” arutles poliitik.

Aga miks pole meie peredes rohkem lapsi? Tsahkna tõi välja tõsiasja, et laste sünni üle otsustavad ikkagi naised, mitte mehed. Naised on läbi ajaloo olnud need, kes võtavad alateadlikult või teadlikult vastutuse, et laps ka üles kasvaks.  Emad arvestavad peret planeerides sellega, et kui midagi juhtub, kas ta suudab neile pakkuda keskkonda, kus nad kasvavad väärikateks ja enesekindlateks kodanikeks? 

“Minu enda naine on öelnud: “Sa käid iga nädalavahetus Tartus ja kõige suurem tõenäosus, et sinuga midagi juhtub, on Tallinn-Tartu maanteel. Armastus on suur ja kõik on hästi, aga ma pean arvestama, et mis siis juhtub, kui…”” Samuti tõi Tsahkna välja, et iga neljas eesti laps kasvab üksinda last kasvatava vanemaga. Ja suurem
osa neist vanematest on emad, üle 55000. See on väga tõsine mure- ja mõttekoht emadele pereplaneerimise seisukohalt.

“Ma ei tahaks minna ühtegi numbrisse, aga arvan, et mehel peaks olema nii palju lapsi, kui paljudele ta suudab olla isa,” võttis Tsahkna kokku.