1. Sa ei vasta midagi, kuna järjekordselt lihtsalt ei märganud küsimust. Halvemal juhul ei fikseerinud sa üldse, et naine sinuga räägib. Olgem ausad, õrnem sugu jutustab kolossaalselt palju ja enamik aega sa tohid ja peadki piirduma mühatuste ja viisakate noogutustega. Loomingulisemad isendid tekitavad aeg-ajalt ka silmkontakti eepost ette kandva prouaga. Kasuks tuleb iga pooltunni järelt lisada: „Muidugi mind huvitab su elu. Sina oled mulle oluline ja sinu suhted sõbrannadega samuti.“ Naine on rahul ja mees saab edasi oma mõtteid mõelda. Et kas autol saab ülevaatus läbi ja miks täna nii õudselt gaasitama ajab. Ja kas peaks selleks tualetti kebima või piisab fliisi peale tõmbamisest ja salajasest aktsioonist. Sinu mittevastamist nii eluliselt olulisele arupärimisele kehakaalu kohta võtab kõhnuja kui täielikku mittehoolimist. „Sa mitte kunagi ei kuula mind! Sind ei huvitagi, mis mul öelda on! Kõik su eelmised naised on paksud ja koledad maltsad olnud! Ja nüüd sa pead mind ka selliseks! Üleüldse, sa muudadki kõik naised selliseks!“ pillub nutu äärel armsam sinu suunas. Saad küll aru, et seis on hapu, kuid järgmisel pooltunnil pole olukorra paranemist oodata. Tagane oma diivaninurka ja jälgi, et raskemad ja teravamad kodukaunistused oleks paanikahoos kallima käeulatusest kaugemal.

2. Kuulsid küsimust, kuid sa ei vasta midagi, kuna kogud ennast. Samamoodi vale käitumine, sest peegli ees keerutaja võtab seda kui tõestust, et pead teda tüsedaks muruaasal mäletsejaks. Nüüd ründab kaasa sind järgmiste repliikidega: „Vaata, kui palju sul omal ülekaalu on! Kümme kilo peaksid maha võtma! Millal me viimati koos rattaga sõitmas käisime? Miks sa passid hommikust õhtuni kodus ja enam korvpalli mängimas ei käi?!“ Nutad sisemiselt ja saad aru, et selle vastusevariandi valimisega panid samuti kenasti puusse. Olukorra lahendusena võiksid kiirelt kapinurgast mõned kortsus trenniriided välja koukida või elutoapõrandal paar kätekõverdust valmis väherda. Selle peale algab muidugi järgmine kodusõda: „Kelle jaoks sa end nüüd siin üles lööd? Sul on keegi teine, jah?!“

3. Fikseerisid küsimuse, ajus liikusid mõned porikarva hallid vaevatud neuronid ja hakkad mökitama. Sinu suust kostuvad ebamäärased häälitsused, kuna eelnevad kaaluteemalised arutelud on valusa mälestuse jätnud. Alustad siksakitamist kilogrammide miiniväljal: „Mõnus sile oled ju… Ja su kõhuke meeldib mulle. Muidugi ei pea sa trenniga üle pingutama. Minu jaoks sa oled ka nohuse nina ja külmast narmendavate huultega kõige ilusam naine,“ pobised järjest oma elu kõige lüürilisemaid selgitusi. Suurest vaimsest pingutusest kortsutad otsaesist ja hüsteeria eelses naise suunurka tekib esimene naerukurruke. Just see sama, mille pärast sa teda nii väga armastadki. Teed naerukurrule sõrmega pai ja saad aru, et selle pisikese lahingu oled suutnud relvarahuni juhtida.