Algul piiras hinge paras ports hirmu — kui ma tutvumisfaasis ei mängi kedagi teist ja ei etenda paremat versiooni endast, kas ta üldse jääb edasi suhtlema? Etendamise juures varitseb see konks, et laval toimuv kipub piirama ja rusuma hakkama. Ei, mitte niivõrd publikut, vaid võõrastesse kingadesse astujat ennast. Lõputult ei jõua ju näole vedada naeratust, kui olukord ajab pigem nutma ning teeselda huvi lilleseade vastu, kui omal isutab hoopis krossirajale minek.

Avatud kaartidega mängu valimine andis suhte arengule soodsa tuule. Edasi oli vaja enda jaoks lahti mõtestada, mis läks eelmistes üritustes nihu ja kuidas olukorda sujuvalt parandada. Võtsin vastu igati toimiva otsuse — igal kuul veedame koos kvaliteetaeaga ja see sisaldab kodulinnast ärasõitu. Need sõidud võivad vabalt jääda ühe päeva raamesse ja piisab võõras linnas lõunastamisest ning ühise arhitektuurikire nautimisest. Huvitaval kombel sellised pisikesed rutiinist lahkumised annavad koosoldud ajale hoopis teise hingamise. Muidu veereksid päevad ja kuud üsna ühtses rütmis oma loomuliku lõpu poole. Enese lahtiraputamine mugavast „televiisor — magamistuba“ olesklusest on igati pingutust väärt.

Veel ühe toimiva võttena toon välja kohanemisvõime arendamise. Ja mis siis, et ilm sajule keeras. Ongi toredam ja teistmoodi, fotodki tulevad hoopis omapärasemad. Mis siis, et lubatud Korea köögi asemel saime omapärase kombo vanadusse lahkunud kanast ning supermarketi külmutatud juurikasegust. Iga kogemus jätab mingi kustumatu mälestuse ning võimaluse ämbrisseastumise üle ühiselt lõõpida.

Olen kaasaga palju arutanud kaugemate tuttavatega pikemale reisile mineku teemal. Temal on ette näidata mitmeid kogemusi, kus kord läks reis igati meeldivalt ja järgmisel korral osutus võõrama inimesega pisikese majutusruumi jagamine parajaks peavaluks. Mõnel juhul läks läbisaamine nii niruks, et sihtkohta mindi uudistama eraldi ja kuidagi taluti ühine majutus reisi lõppemiseni ära. Eks suhte algulgi liigu peas samad teemad — kas ma talun oma väljavalitu lähedust väga piiratud elupinnal. Senine kogemus on tänu kohanemisvõimele ja üksteise mõistmisele olnud positiivne. Tasub meeles pidada, et oma pealesurutud tahtmise juures jäävad arvestamata teise inimese soovid ja tunded. Üks mõnus avameelne läbirääkimine aitab siluda kahe osapoole nägemusi ning saavutada kompromiss. Sama põhimõte kehtib nii reisil olles, kui ka sissekulunud trajektooril teler — magamistuba.

Edukaid läbirääkimisi!