USAs asuva UNC Meditsiiniülikooli neuroloogia professori Rebecca Traubi sõnul tekitab seda tunnet ajutine närvide kokkusurumine. Tavaliselt tuntakse seda kehaosades, mida me suudame ise veidratesse positsioonidesse panna, nagu käed ja jalad. Kui närv on kokkusurutud, ei toimi ka signaalide saatmine aju ja selgroo vahel korrektselt.

Texase Meditsiiniülikooli neuroloogia professori Steven Vernino sõnul saadavad närvid elektriimpulsse sarnaselt vee juhtimisega mööda voolikut. Kehaosa saadab ajule signaali, kust see siis kehaosasse tagasi jõuab käsklusega, mida keha tegema peaks. Näiteks, kui sa paned enda käe kuumale pliidile, saadavad käes olevad närvid ajule signaali, kus seda tõlgendatakse kui valu, mis omakorda annab käele signaali, et see kiiresti valuallikalt ära liiguks.

Sama nagu veega voolikus, kui sa selle sõlme keerad, ei saa ka signaalid mööda närve liikuda, kui sa istud jalg tagumiku all, või su ranne on veidras paindes. Kui siis närvid vabastada ja jäse surnud on, tuleb olla ettevaatlik, sest närvid ei tööta veel korrektselt ja on võimalus end vigastada ja seda taibatakse alles siis, kui närvide töö taastub.

Üks peamiseid närve, mis kinnipigistatakse on ühispindluunärv, mis jookseb põlve kõrvalt ja jalg üle põlve istudes on see pideva surve all.

See, et „surnud jalg” on verevarustuse piiramine jäsemesse, on tüüpiline valearvamus. See ei ole võimatu stsenaarium, kuid siiski üpris harv.

Ebamugav surin, mis jalas tekib, on sellest, et närvid vabanevad ja taastavad enda funktsiooni. Jalg justkui ärkab üles. Meditsiiniline termin sellisele tundele on paresteesia. Ebamugavus, mis vahel väljendub ka valuna, sunnib inimest enda asendit muutma, et nii närvid, kui veresoonkond saaks oma normaalset tööd teha. Õnneks enamus inimesi saab end liigutada ja survet närvidele reguleerida. Kui keegi aga ei saa ja on näiteks kinniseotud, võib asi lõppeda jäädava närvikahjustusega.

Allikas: Business Insider