Naise pihtimus: mu mees joob igal õhtul neli õlut, et ta "pea mõnusalt sumiseks"
Ta on alati õllejoomist armastanud. Oleme koos olnud kaks aastat, neist koos elanud poolteist ja nii kaua on ka õlu meie kodus omal kohal olnud. Ma ei ole selles varem mingeid ohumärke näha osanud, sest mees ei jää otseselt purju, aga hämmastava kiirusega kaovad need talle kurku küll… Esimest korda küsisin, kas ta õllega piiri ei tahaks pidada siis, kui meie niigi pisikeses koridorikapis võtsid taarakotid enda alla pool kappi. Kogu aeg taarat ära viia ei viitsi ja kui iga õhtuga tekib neli pudelit, siis nädalaga on seal lisaks pudeli- ja purgihunnikule ka läppunud õllehais.
Viimasel ajal on see mind üha rohkem häirima hakanud. Ehkki mees käib korralikult tööl ja ka trennis, on ta ikkagi vormist väljas ja igaõhtused õllekrooksud on mul NII üle visanud, et ma ei või! Nüüdseks on ka paar suuremat tüli sel teemal olnud, kuid need lõppevad alati samaga. “Mina ei piira sind, ära sina piira mind,” ütleb mees. Noh, tõsi see on, ma ju võiksin ka süüa-juua mida ja kui palju ma tahan, aga kui jutt käib alkoholist, siis peaks ju tingimused pisut teised olema?*
Tunnen end nii rumalalt, et täiskasvanud mehe valikute kallal niimoodi nokin, aga ma olen ju mures ka. Mida see tema tervisele teeb? Ligi 20 pudelit õlut töönädala jooksul, lisaks nädalavahetused, kus tema sõnul “võibki ju rohkem ja vabamalt võtta!”… Kui küsisin temalt, miks tal nii suur õlleisu on, ütles ta, et kangeid jooke ta lihtsalt ei armasta, aga talle meeldib kui pärast pikka tööpäeva on peas mõnus sumin. Minu mõistaandmised, et tahaksin veeta aega kaine partneriga läksid tal ühest kõrvast sisse ja teisest välja... Tahab mõnusat suminat? Kas see on siis alkoholism? Ma ju ei tea!
Ma ei tea, teiste õllesõprade naised, andke mulle nõu!
