NAISED AVALDAVAD ARVAMUST: kas andestaksid petmise?

Räägitakse, et naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt. Kuidas saaksidki erinevate planeetide asukad ühtemoodi mõelda ja üksteist mõista? Õnneks on Naistekas ja Homme leidnud lahenduse, kuidas see mõistmine lõpuks tekkida võiks. Meie uues rubriigis „Marss ja Veenus“ otsime meie suurepäraste lugejate abiga vastused kõikidele olulistele küsimustele ja selgitame tõe välja!

Tõde hakkab ilmuma Naistekas ja Hommes igal reedel, nii et teil on terve nädalavahetus aega kaasa mõelda ja kommenteerida.

Tänane küsimus näib olevat väga põletav teema. Alati, kui avaldame loo petmisest, pälvib see suurt tähelepanu ja kommentaarium lausa kihab. Seetõttu uurisime meie lugejatelt otse, kuidas nad suhtuvad petmisesse ja kas andestamine üldse tuleks kõne alla.

Mare, 62:
Minu jaoks pole petmist andestada võimalik. Olin 30ndate lõpus, kui mu abikaasa teatas mulle, et olen vana ega eruta teda enam naisena ja tal on noorem armuke. lapsed olid selleks ajaks juba suured - lasin mehel minna ja varisesin ise kokku. Nutsin nädalaid, aga lõpuks hakkasin vaikselt toibuma, kuid just siis otsustas mees tagasi tulla. Ütles, et ta eksis ja mina olen talle ikka see kõige õigem naine. Ta pingutas tõesti, et mind tagasi saada, aga ma ütlesin kindla ei. Petmine pole mingi juhuslik möödalask, see on kõige suurem solvang naise väärikusele ja seda andestades tõestab naine, et ta ongi vana ja kole ega vääri armastust. Mina sain tagasi usu endasse ja mõne aasta pärast tuli mu ellu ka mees, kelle arvates olen ma kõige ilusam ja parem naine, kes olla saab. Ainult nii arvava mehega tasub suhtes olla.

Anni, 42:
Minu mees on mind petnud korduvalt. Abiellusime noorelt, juba 20ndate alguses ja esimest korda kiskus mehel vasakule, kui olime 25aastased ja meil oli pooleaastane beebi kodus. Ma imestasin, kui rahulikult ma reageerisin, kui sain tuttava tuttava kaudu teada, et mehel on armuke. Muidugi ma võtsin mehe ette ja andsin teada, et kui tahab pere säilitada, lõpetagu kõrvalsuhe, aga ma ei teinud mingit draamat. Mees lõpetaski suhte, aga on mind 20 abielus oldud aasta hooksul vähemalt viie erineva naisega petnud. Aga nii kaua, kui ta valib minu, pole hullu. Ei tea, võib-olla olen liiga ükskõikne, aga tõesti, füüsiline truudus ei ole minu arvates teab mis tähtis asi — peaasi, et pere jääb kokku ja jagab muid väärtusi nagu ühiselt laste kasvatamine ja panustamine kodusesse ellu.

Marleen, 24:
See on tegelikult minu jaoks väga valus teema, sest olen ise korra enda esimest kallimat petnud. See oli ammu, olin siis 17 ja loll. Samas kahetsen seda siiani ja ma pole kindel, kas noorust võib vabanduseks tuua. Olen praegu olnud juba kolm aastat uues suhtes ja enda kunagisest petmisest julgesin rääkida alles aasta eest. Te ei kujuta ettegi, kuidas see mind piinas! Ma tean ju, et ei teeks seda kunagi ja loodan, et ei pea ise petetu rollis olema. Samas võin küsi südamel öelda, et ehk on petjal isegi valusam, kuna tegu jääb teda elu lõpuni kummitama.

Sandra, 31:
Ah, ma ei andestaks seda enda mehele kunagi! Oleme sellest ka rääkinud ja ta teab, mida asjast arvan. Kui ma olen kellegagi koos, ei tule petmine kõne allagi. Ta on minu üks ja ainus. See on ju normaalne? Olen olnud mitmes pikas suhtes ja seni pole seda ette tulnud. Ja kui tulekski, siis saadan mehe põhjalikult pikalt. Issand, kui ma peaks seda veel pealt nägema — ma isegi ei taha teada, milleks ma võimeline olen! Mitte just päris kiremõrvaks, aga …

Vaata SIIT, kuidas vastasid samale küsimusele mehed.