Kuid ajad on muutumas!

Viimase aastakümne vältel on mehed tasapisi endale kööki teed rajanud ning seda enam mitte ainult külmkapi inspekteerimise eesmärgil — ei, mehed on vallutanud seni vaid feminiinseks territooriumiks peetud ala ning söögivalmistamises käe valgeks saanud. Ka kokasaadete telepilt on kõvasti muutnud — enam ei kohta teleriekraanil tublidele perenaistele aega ja raha säästvate toitude valmistamise nippe jagavad kokaprouasid, vaid nende asemel on ilmunud noored mehed, kes mööda ilma ringi uidates uusi ja peenemaid retsepte katsetavad ning prestiižsete restoranide meeskokad, kes hommikuprogrammides keerukaid roogi väljavõluvad.

Kuid kas kokkav mees on ikka mehelik? On ju sajandeid peetud kööki vaid naiste kohaks, kuhu mehel asja vaid külmkapist uut õlut võtma ning me kõik teame, et stereotüübid on visad kaduma. Tänapäevalgi pole harv juhus, et isa, kuuldes poja soovist kokaks õppima minna, talle peale käratab, et ei mingil juhul, see on naiste töö, nii saab sust veel homo kah. Pealegi, ükskõik kui lihtne mõni retsept või kokaraamat ka ei oleks, enamik mehi teab, et palju lihtsam on toitu tellida või abielluda. Suur osa mehi saab parimal juhul hakkama (või viitsib hakkama saada) vaid purgitoitude, pelmeenide ja võileibadega.

Ehk puudub meestel nn „söögivalmistamise geen“? Vaevalt, sest on ju tänapäeval suur osa restoranide tippkokkadest justnimelt mehed. Samas — paljud neist meeskokkadest kodus igapäevaselt toiduvalmistajateks siiski ei ole. Või ei peagi üks õige mees koduses köögis toimetama, sest mees teeb tööd ja teenib raha ja mingite naistetöödega tegelema ei pea, ja üleüldse, — mis need naised virisevad?

Aga mida arvavad naised? Kas me tahame mehi kööki toimetama ja kas vanasõna „armastus käib kõhu kaudu“ toimib ka siis, kui kõhutäidet valmistavaks pooleks on meesterahvas?

Kui rääkida naistega, siis tuleb välja, et suurem osa naistest on veendunud, et köögis hõrgutavat söömaaega ettevalmistav mees mõjub ülimalt seksikalt. Pealegi, on hetki kus mehe toiduvalmistamisoskus ja tahe seda teha võib suhete kohapealt lausa mägesid liigutada.

Võtame näiteks uue suhte alguse ja esimese tõsisema kohtingu. Selle asemel et naine kallisse restorani kutsuda, tasub mehel lähenda loovalt ning ise õhtusöök valmistada. Iga naine oskab sellist žesti hinnata. Mehele, kes kokkab, pakub see võimaluse näidata oma oskusi ning demonstreerida oma enesekindlust. Lisaks annab see talle ka oivalise šansi potentsiaalsest partnerist parema pildi saamiseks ning tolle sobivuse või mittesobivuse kompamiseks.

Naisterahvale ise õhtusöögi valmistamine on tema võrgutamiseks suurepärane viis. Mehele, kes oskab süüa teha, naudib seda ja teab, kuidas käib toiduga võrgutamine (ja me ei pea siinkohal silmas grillil lihakärsatamist, mida iga eesti mees oma talendiks peab), on naise tähelepanu garanteeritud. Kui mees sulle suure kire ja armastusega uhke söömaaja valmistab, siis on ikka suhteliselt raske külmaks jääda Kokkamine on märgiks mehe loomingulisusest, kirglikkusest ning soovist naise eest hoolitseda. Tavapäratu ja julge toiduvalik väljendab loomingulisust ning leidlikust ning toiduvalmistamise peenes kunstis juba edasijõudnud mees teab, et sama tähtis kui toit ise, on ka toidu serveerimise õhkkond — restorani miljöö annab lihtsasti koduseinte vahele tuua: küünlad, muusika, hubane valgustus ja kaunilt kaetud laud lisavad ka üsna tavapärasele einele romantikahõngu.

Lisaks sellele, et kodune õhtusöök annab mehele võimaluse kogu oma sarm mängu panna, toob see välja ka teisi omadusi ning annab naisele hea võimaluse mehe paremaks tundmaõppimiseks. See kuidas mees söögivalmistamisega toime tuleb ja kuidas ta sellele läheneb, lubab aimu saada, kuidas käituks mees siis, kui suhe peaks millekski tõsisemaks edasi arenema — kas tegu on mehega, kelle ümber naised (ema, vanaema, pruudid, elukaaslased) on terve elu askeldanud ja mehe iga viimse kui vajaduse eest hoolt kandnud, või enesekindla ja iseseisva isendiga, kes ka omal käel edukalt hakkama saab.

Kuid ega toiduvalmistamisoskus vaid suhte alguses eeliseks ei ole, ka hiljem ei pruugi köögis askeldamine vaid kõhu täis saamise eesmärki teenida ning ühise toiduvalmistamise annab muuta mõnusalt sensuaalseks rituaaliks — töö käigus võib üksteisele lusikaotsast toitu mekkida anda, kõrvale maitsta klaasike toidutegemises ära kuluvat veini ning hiljem koos vastvalminud rooga nautida. Uskuge mind — maitseb hoopis teistmoodi!

Ja lõpetuseks — naised, jätke mehele köögis esinemisruumi, ärge kippuge kõike ise ära tegema või liigselt „tarka“ nõu pakkuma. Kui naine kipub koguaeg kõrvalt õpetama stiilis „ära seda nii palju pane“ või “ega see sul nüüd juba kõrbema ei kipu”, võib see kogu õhkkonna rikkuda ning mehe köögist igaveseks eemale peletada. Koos kokkamist tuleks võtta pigem mänguliselt, sest pole ju oluline, kumb on köögis osavam ja kas kõik ikka täpselt õigesti saab — oluline on ühes toimetamise ja koos millegi suupärase loomise nauding!