Kuigi mehelikkust ja maskuliinsust on teadupärast alati seostatud aktiivsusega, siis näiteks pealtnäha vägagi dekoratiivses reklaamimaailmas eksponeerivad kaupu ja tooteid hoopis nunnud moosipoisid, kellel puuduvad praktilised oskused ja kes loovad oma identiteedi sotsiaalsetes gruppides saavutatud kuulsuse põhjal nagu “Oled Ilus” või “Sitaks Seksikas”.

Kas seda saab pidada tõestuseks laps-mehe olemasolule tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Kas see võib olla ka põhjuseks, miks naised heidavad meestele kõige sagedamini ette oskamatust võtta vastutust, hirmu tunnete näitamisel või probleemide eest põgenemist.

Loomulikult ei ole sellele ühest vastust, kuid meeste seas leviv mentaliteet “kasutu on nunnu” või “ma olen mees, seega tegija” viib meid olukorda, kus enamikku meestest on vaja ainult sperma õigel temperatuuril hoidmiseks.

Meestest saavad ebastabiilsed virvendused, kelle näol on tegemist emotsionaalse kollapsi läbi teinud inimestega, kes vaatamata täisikka jõudmisele, ei suuda kohaneda uute rollide ja vastutusega. Tulemuseks on kolmekümneaastased “memmepojad,” kes ei tule toime ilma lähedaste abita ega vanemate rahakotita.

Majanduskriisist tulenevalt on just meeste seas rohkem töötuid, mis loodetavasti paneb neid mõtlema ka selle üle, mis on nende elus oluline ja mis teisejärguline. Samuti tuleb üha teravamalt esile noorte meeste puudulik haridus, mida iseloomustab üha kasvav hulk põhihariduseta noormehi. Usun, et noormeestel oleks paslik küsida iseendalt: kuidas edasi ja millised on ühiskonna ootused täiskasvanud indiviidile.

Muidugi ei määra täiskasvanuks olemist inimese vanus, vaid pigem see, kui palju erinevaid rolle on ta sotsialiseerumise teel omaks võtnud. Kas ta on võimeline mõistma probleeme, on tal välja kujunenud autonoomsus isiklikus elus ja kas ta suudab teha ratsionaalseid otsuseid ning neile ka vastavalt tegutseda? Seega võib väita, et täiskasvanuks olemisel saab tihti määravaks, kas ja millisel määral on indiviid võimeline võtma vastutust oma elu juhtimise üle.

Kokkuvõtlikult võib järeldada, et tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas oodatakse täiskasvanutelt sotsiaalset aktiivsust, erinevate rollide aksepteerimist ja iseseisvat mõtlemist. Oluline on, et iseseisvat elu alustav noorsant oleks otsustus- ja vastutusvõimeline inimene, kes ei oleks eneseimetlejatest virvendus ega lihtsalt dekoratiivkaunistus.