Oluline teadmine: kõik, mida peate teadma peenise- ja munandivähist

 (6)

Oluline teadmine: kõik, mida peate teadma peenise- ja munandivähist
AP Photo / Scanpix

Emaka-, munasarja- ja rinnavähist räägime me Naistekas tihti, kuid meeste kasvajatele pole senini tähelepanu pööranudki. Parandame nüüd selle vea ja toome teieni olulisemad faktid nii peenise- kui munandivähi kohta.

Peenisevähk

Peenisevähk on sagedamini esinev väliste suguelundite kasvaja meestel.

Enim esineb peenise vähk sugutilukil ja eesnahal, peamiselt nendes kohtades, kus on smegmat — eesnaha alla kogunevat sekreeti, mida peetakse kantserogeenseks ehk vähki tekitavaks.

Peenisevähk esineb väga harva ning sageli jõutakse arsti juurde siis, kui kasvaja on juba väga kaugele arenenud. Esmane häiriv tunnus võib olla peenisele tekkiv haavand, paapul või kondüloom.

Lisaks võivad esineda palpeeritavad lümfisõlmed kubemes, verejooksud suguti haavanditest, mädaprotsessid, aga ka mittespetsiifilised sümptomid väsimus, nõrkus, palavik ja kehakaalu langus. Peenise vähk annab siirdeid nii vere kui ka lümfi kaudu, haarates kubeme lümfisõlmi ning väikevaagna elundeid.

Seotud lood:

Diagnoositakse kaebuste ja läbivaatuse teel. Lisaks võetakse proovitükk kasvaja koldest. Lisauuringuna kasutatakse magnettomograafia uuringut väikevaagnast. Olenevalt kasvaja staadiumist on ravi kirurgiline ja/või kemoteraapiline.

Munandivähk

Loe veel

Munandi kasvaja on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel vanuses 25-40 eluaastat.

Kogu maailmas on munandi kasvaja esinemine tõusnud viimase viiekümne aasta jooksul umbes 3 korda. Kõige kõrgem on esinemissagedus Skandinaavias ja Kesk-Euroopas.

Munandivähk jaguneb mitmeks alatüübiks, kõige sagedamini esineb seminoomi vorm. Riskifaktoriteks on õigeaegselt munandikotti laskumata munand, kontralateraalse munandi kasvaja, gonaadide düsgenees ja emapoolsed loote arengut mõjutavad faktorid.

Diagnoositakse kliinilise lei alusel, kaebuseks on enamasti palpeeritav, munandi koest erineva konsistentsiga tükk. Lisauuringutena kasutatakse ultraheli, vereproove kasvajamarkeritele, biopsiatüki võtmist haiguskoldest, magnetresonantstomograafiat ning rindkere röntgenuuringut.

Kõik munandivähi alaliigid on idurakulise kasvajad, seetõttu alluvad nad hästi kemoteraapiale. Olenevalt kasvaja ulatusest ja staadiumist on kasutusel ka operatiivne ja kiiritusravi, tihti kasutatakse eelpoolnimetatute kombineeritud ravi.

Vaata lisaks: www.erektsioon.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare