Päris kurb: Eesti mees jääb 10 aastat varem impotendiks kui rootslane. Miks?

 (37)
Vihje: aitab lingam massaaž

Päris kurb: Eesti mees jääb 10 aastat varem impotendiks kui rootslane. Miks?
Photo by Hamza Abdulilah on Unsplash

Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhi ja androloogi Margus Punabi sõnul oleme me alates 2007. aastast kõige kiirema elueakasvuga riik Euroopas, kuid seejuures jääb Eesti mees impotendiks kümme aastat varem kui rootsi mees.


Mis on impotentsus?
Erektsioonihäire, mida kutsutakse ka impotentsuseks on kestev võimetus saavutada või säilitada suguühteks vajalikku erektsiooni ehk suguti jäigastumist. Ilmselt on iga mees tundnud, et mõnikord, näiteks väga väsinuna või ärevuse foonil on erektsioon nõrgem, kuid see on jäänud nö ühekordseks episoodiks ajahetkes ja sel juhul võib seda pidada füsioloogiliseks ja normaalseks kehareaktsiooniks.
Arstlikust seisukohast saab erektsioonihäiret liigitada orgaaniliseks ja psühhogeenseks häireks. Erektsiooni tekkeks on vajalik peenise ja väikese vaagna närvide stimulatsioon, mille tulemusena intensiivistub arteriaalse vere juurdevool peenisesse samal ajal kui venoosse vere äravool väheneb miinimumini.

Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjuseks võib olla depressioon, pikka aega kestnud stress, ärevus, hirm seksuaalse vahekorra ebaõnnestumise ees. Seda laadi olukorda võib esineda näiteks ka uue partneriga suhet alustades, kus hirm ebaõnnestuda pärsib erektsiooni saavutamise ning aja jooksul suhte arenedes võib laheneda olukord positiivselt ka iseenesest. Seega võib erektsioonihäiret olla ka noores eas ja seksuaalelu alustades, mil enamjaolt on tegemist nn soorituspaine või hirmuga esimese vahekorra ees.

Seotud lood:


Loe veel

Orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused on veresoonkonna haigused, mille tagajärjel tekib arteriaalse vere pealevoolu puudulikkus peenisesse, näiteks suurte veresoonte kahjustumine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel, väikeste veresoonte kahjustumine diabeedi korral, kõrge vererõhk. Uuringutes on leitud, et erektsioonihäire esinemine võib olla esimene tunnus, mis viitab kahjustusele südame-veresoonkonnas ja neil meestel, kellel on esinenud erektsioonihäire on kõrgem risk haigestuda südameinfarkti või ajuinsulti.
Orgaaniliseks probleemiks võivad olla ka sisenõrenäärmete talitluse häired sh. madal testosterooni ehk meessuguhormooni tase ja ka kilpnäärme haigused — hüpotüreoos, mille korral võib testosterooni tase langeda ja hüpertüreoos, mis jällegi suurendab naissuguhormooni ehk östrogeenide sisalduse tõusu veres.

Erektsioonihäiretega võivad seostuda ka teised vaid mehele omased haigused nagu põletikud eesnäärmes, mille puhul võib samuti olla häiritud verevarustust ja närviregulatsioon peenise piirkonnas ja ka munandipõletikud, mille puhul on häiritud meessuguhormooni tootvate munandite tavapärane toimimine. Suurenenud eesnäärme ja krooniliste eesnäärmepõletike korral on samuti üheks võimalikuks probleemiks häired erektsiooni saavutamise osas ning seega on vajalik tegeleda ka eesnäärmehaiguste raviga,

Erektsioonihäire võib muutuda tõsisemaks, kui krooniliste haiguste ravi ei ole kontrolli all. Näiteks, teist tüüpi diabeeti põdevate meeste hulgas on erektsioonihäirete levimus koguni 72%. Kui diabeeti ei ravita korralikult — patsient ei võta ravimeid õigesti — siis kujuneb erektsioonihäire välja kümne aasta jooksul diabeedi diagnoosimisest. Korrektse ravi puhul võib seksuaalfunktsiooni häire avalduda hoopis hiljem ning leebemal kujul.


Sooritusärevus noortel meestel
Põnevust tekitavas olukorras (näiteks seksuaalvahekord) vallandub kehas adrenaliin (see on stressihormoon). Tuntuimaks adrenaliini vabastavaks emotsiooniks on hirm. Adrenaliin ahendab veresooni ning kahjuks ahendab see ka peenises olevaid veresooni. Selle tulemusena erektsioon kaob.
Isegi juhul, kui muudes olukordades (nt eelmängu ajal või partneriga lihtsalt koos olles) on erektsioon hästi püsiv ja kergesti tekkiv, siis sooritusärevuse puhul võib see olulisel hetkel ära kaduda — näiteks penetratsiooni ajal või vahetult enne penetratsiooni.

Muud impotentsust põhjustada võivad tegurid:
• diabeet
• ülekaalulisus
• kilpnäärme probleemid
• neerupuudulikkus
• unehäired
• veresoonkonna haigused
• närvikahjustused
• kõrgvererõhutõbi
• kõrge kolesterooli tase
• madal testosterooni tase
• seljatraumad või operatsioon
• suitsetamine
• alkoholism
• erinevad ravimid, antidepressandid, diureetiumid

Kuidas ennetada impotentsust?
Selleks on erinevaid võimalusi ja inimene saab ise enda jaoks ka palju ära teha. Võimatu on mainimata jätta suitsetamist, alkoholi liigtarvitamist ja vähest füüsilist aktiivsust ning ülekaalu erektsioonihäiretega seoses. Kui noores eas ei pruugi need tegurid seksuaalsust pärssida, siis vanemas eas, ennekõike just pikaajalise/kroonilise probleemina on need olulised riskitegurid nii südame-veresoonkonnahaiguste kui seeläbi ka erektsioonihäirete tekkes.

Lisaks tervislikele eluviisidele on üheks suguorganite ja nende funktsionaalsuse parandamiseks ka massaaž, mis võib mõjutada energiavoolu ja elundite aktiivsust. Üheks tõhusaks massaaži liigiks on Lingam massaaž, mida saab õppida meie koolitustel.

Kellel rohkem huvi masssaaži kohta, siis põhjalikumalt käsitleme antud teemat meie koolitustel. http://www.heandshecenter.com/koolitused

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare