Eesti kõrgkoolides oli 2009. aasta seisuga meesüliõpilasi 39 protsenti, Tartu Ülikoolis kõikus see näitaja perioodil 2000-2009 kõigest 31-32 protsendi piirimail (Ülikool arvudes. Aastaaruanne 2009). On kujunenud välja kaks täiesti eraldiseisvat gruppi, kelle probleemid on sarnased. Noored väheharitud mehed maapiirkondades, kes ei leia endale naist ja vastupidi, haritud naised linnades, kes ei leia endale meest. Nüüdseks on tänu rahvaloendusele olemas ametlikud andmed meeste ja naiste erinevast geograafilisest paiknemisest ning hariduslikest valikutest. Tekib küsimus, mida nende andmetega peale hakata? Kas ja mida sellised arengud võivad ühiskonnale kaasa tuua?

Miks on maal pruute vähem?

Sotsiaalses plaanis on noorte naiste kogunemisel linnadesse mitmeid seletusi. Esiteks majanduslikud põhjused, ehk naiste haridustase ja palk on paremas korrelatsioonis kui meestel. Vähest kvalifikatsiooni nõudvatel meestetöödel, nagu näiteks ehitussektoris, saab täiesti konkurentsivõimelist palka võrreldes kõrgharitud sookaaslastega. Samal ajal tüüpilised lihtsad naistetööd, nagu õmbleja või müüja, on stabiilselt viletsa palgaga.  Teiseks, demograafilised põhjused, nagu rasestumisvastaste vahendite lai levik. Tänu rasestumisvastaste vahendite levikule on naistel esimest korda läbi inimkonna ajaloo võimalik üksteisest eraldada seksuaalelu ja laste saamine. See annab võimaluse keskenduda õppimisele, ilma võimalike katkestusteta laste ilmaletoomiseks ja kasvatamiseks. Tegemist on ennast taastootva protsessiga, kui juba on piisavalt haritud naisi, siis naiste positsioon ühiskonnas aina paraneb, mis omakorda toob kaasa suurema naistepoolse huvi hariduse vastu. Kolmandaks, tundub et üldharidussüsteemi ülesehitus soosib tütarlapsi. Läbi aastate on tütarlaste riigieksamite tulemused veidi paremad kui poistel. Tiheda konkurentsi tingimustes võib ka tühine protsendikümnendik saada määravaks, kes saab edasi õppida ja kes mitte. Põhjuseks on toodud nii haridussüsteemi üldist feminiseeritust kui ka poiste hilisemat arengut murdeeas, samuti väiksemat motivatsiooni pingutada, kuna mehed teenivad ka lihtöödel korralikult. Ka auditoorne töö, kus tuleb korralikult paigal püsida ja õpetaja korraldustele alluda, paistab tüdrukutest rahutuma loomuga poistele üle jõu käivat.
Naiste kõrgem haridustase tekitab probleeme
Eestis, kus naiste keskmine haridustase on kõrgem kui meestel, tekitab see ebakõla naiste ootuste ja tegelikkuse vahel. Ebakõla põhjustab omakorda rahulolematust. Paljuski võib see ka olla seletuseks, miks järjest enam eesti naisi leiab endale elukaaslase välismaalt. Samal ajal on maapiirkonnad täis kuldsete kätega mehi, kes ei kvalifitseeru nõudlikele linnanaistele, kuna ei ole piisavalt haritud.

Praeguses ühiskondlikus diskussioonis on geograafilisele ja hariduslikule sugudevahelisele lõhele peamiselt lähenetud meestepoolsest vaatevinklist. Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski avas probleemi Statistikaameti ajaveebis, kirjutades maal valitsevast pruutide nappusest. Suurem osa arvajaid on selle perspektiiviga kaasa läinud.  Kasutades inimese sugulist käitumist analüüsides käitumisökoloogia vahendeid leian, et pigem tuleks vaatevinklit nihutada ja läheneda küsimusele hoopis naiste perspektiivist, sest inimeste puhul saab partneri valikul määravaks pigem naistepoolne valik meeste suhtes, mitte vastupidi. Selleks, et seda arusaama lahti seletada, peab kõigepealt tegema põgusa sissevaate evolutsiooniteooriasse ja käitumisökoloogiasse.

Märkusena olgu lisatud, et järgneva arutelu puhul ei maksa lasta ennast segada laiematest liigiülestest üldistustest. Käitumisökoloogia võlu, võrreldes klassikaliste sotsiaalteaduslike lähenemistega, peitubki eelkõige laiemas perspektiivis ja mitmete kunstlike piiride eiramises, mida inimene on enese ja ülejäänud looduskeskkonna vahele tõmmanud. Üldiselt võttes mõjutavad inimliiki samad evolutsioonimehhanismid nagu teisigi liike, kuigi tänu arenenud (enese)teadvusele on tulemid mõnikord erinevad.

Naiste valik

Rääkides partnerivalikust ei saa üle ega ümber ühest evolutsiooniteooria kesksest mehhanismist, milleks on suguline valik. Sugulise valikuna käsitletakse loodusliku valiku erivormi, kus piiravaks teguriks ei ole mitte keskkonnategurid üldiselt, vaid vastassugupool kitsamalt. Kuna emastel imetajatel (ka inimliigi puhul) on üldreeglina sigimisega seotud suurem energeetiline kulu, siis muutuvad nad isaste isenditega võrreldes piiratud ressursiks. Kus iganes üks sugupool investeerib järglastesse rohkem ressursse kui teine sugupool, peavad viimased omavahel esimeste pärast võistlema. Samas rohkem investeeriv sugupool, on partneri valikul märksa valivam. (Trivers 1972:142). Sellest tulenevalt on eri sugudel, välja kujunenud erinevad  käitumisstrateegiad.

Paljudel juhtudel pehmendab sugupoolte vahelist konflikti isaste poolt pakutav lõimetishoole ehk vanemilik hoolitsus (Trivers 1972:142). Tulles nüüd tagasi meie oma liigi juurde, siis näiteks inimeste puhul esineva pikaajalise partnerluse ja abielude puhul on selge, et mõlemad sugupooled investeerivad oma järglastesse, kuid esineb ka märksa lühiajalisemaid prtnerlussuhteid. Erinevalt mehest on naine järglase ilmalekandmise ning varase kasvatamisega otseselt ja füüsiliselt seotud. See annab meestele võimaluse järglaste kasvatamisest kõrvale hiilida, mida küllaltki suur osa isadest ka teeb. Seetõttu eelistavad naised pikaajalise partneri valikul meeste selliseid omadusi, mis annavad märku mehe soovist ja võimalustest laste kasvatamisse panustada.

Selleks et reklaamida ennast vastassoole on meestel välja kujunenud mitmeid erinevaid strateegiaid. Alates luule lugemisest või lillede kinkimisest kallimale kuni kõrgetele ametikohtadele püüdlemise või luksusautode ostmiseni. See kõik demostreerib mehe pühendumist või siis majanduslike ressursside olemasolu, mis loovad eeldused laste kasvatamisse panustada. Suur osa tunnustest, mis näitavad mehe kvaliteeti pikaajalise partnerina korreleeruvad positiivselt mehe intelligentsusega. Olgu lisatud, et see viimane üldistus on puhtalt statistiline ja kindlasti leiab hulgaliselt vastupidiseid näiteid.  Ometigi intelligentsus on hinnas ja kõige selgemaks reklaamiks intelligentsusest on haridustaset tõendav dokument.

Haridustase kui partneri kvaliteeti näitav tunnus

Keskkond, milles inimene elab, on muutunud ühiskonna arengu tõttu järjest keerukamaks, seeläbi on ka inimese evolutsioonilise ajaloo jooksul intelligentsuse kui üldist kohasust peegeldava faktori osa aina kasvanud.  Paljud inimesele omased käitumised (nagu vestlemine, kunstilised võimed ja huumor) on tõenäoliselt arenenud välja, et reklaamida oma intelligentsust — võimekust saada hakkama eluliselt tähtsamate ülesannetega. Sarnast loogikat kasutades võib väita, et näiteks haridustase on omakorda oluline reklaam oma intelligentsusele, lisaks haridusest (oskustest) saadavale praktilisele (majanduslikule) tulule. Selleks, et selgitada välja, milliseid omadusi inimesed partnerivalikul eelistavad, on läbi viidud mitmeid uuringuid.

Uuringud inimeste partnerieelistustest näitavadki, et haridustase on elukaaslase valikul (eelkõige pikajalise partneri puhul) olulise tähtsusega. Viimaste aastate suurim uurimus viidi läbi Saksamaa 5,5 miljoni kasutajaga interneti tutvumisportaalis (Skopek, Schulz, Blossfeld  2011).  Leiti, et sarnane haridustase on üks peamisi tegureid, mis määrab huvi vastassugupoole vastu. Hariduslik sarnasus suurendab nii saadetud-, vastuvõetud-  kui ka esmaste kontaktide hulka. Eriti tähtis, on haridustase naiste jaoks. Mõlema soo puhul on suundumus partnerivalikul hariduslikule sarnasusele. Naised eelistavad selgelt mehi sarnase või kõrgema haridustasemega ja on tõrjuvad madalama haridustasemega meeste suhtes. Meeste jaoks on haridus väiksema tähtsusega kriteerium ja neil ei näi midagi olevat suhtlemise vastu ka madalama haridustasemega naistega, samas peljates kõrgema haridustasemega naisi (Skopek, Schulz, Blossfeld  2011:180).

Sugulise hariduslõhe tagajärjed ühiskonnale

Eestis, kus naiste keskmine haridustase on kõrgem kui meestel, tekitab see ebakõla naiste ootuste ja tegelikkuse vahel.  Ebakõla põhjustab omakorda rahulolematust. Paljuski võib see ka olla seletuseks, miks järjest enam eesti naisi leiab endale elukaaslase välismaalt. Samal ajal on maapiirkonnad täis kuldsete kätega mehi, kes ei kvalifitseeru nõudlikele linnanaistele, kuna ei ole piisavalt haritud.

Lisaks ebareaalsetele ootustele elukaaslase valikul põhjustab suguline hariduslõhe ka demograafilisi probleeme. Paljudes moodsates ühiskondades, kaasa arvatud Eestis, on viimastel aastakümnetel probleemiks kerkinud negatiivne iive. Rahvastik ei suuda ennast enam taastoota ja selle tõttu kannatab nii majandus- kui sotsiaalne areng. Naiste kõrgema haridustaseme ja langeva iibe vahelisi seoseid on täheldatud juba aastakümneid. Iibelangus võimendub veelgi, kui naiste haridustase ületab meeste oma ja tekivad ebareaalsed ootused vastassugupoole suhtes. Ebareaalsed ootused ei pruugi alati viia lõpliku vanatüdrukuks jäämiseni, ometigi lükkub tõenäoliselt edasi perekonna loomine ja ka laste sünnitamine. Iga ajaühik, mis on edasi lükatud laste saamist, vähendab potentsiaalsete järglaste arvu.

Kui valitsuse eesmärgiks on suurendada riigis sündivust ja vähendada noorte meeste ja naiste geograafilist isoleeritust üksteisest, on eelkõige vaja tegeleda sugulise hariduslõhe vähendamisega. On vaja tegeleda põhjustega, mis on viinud meeste alaesindatuseni haridussüsteemis. Naiste diskrimineerimine hariduse omandamisel ei oleks ilmselgelt eetiline, ajakohane ega ka majanduslikult mõistlik. Seega tuleks tegeleda meeste alaesindatuse põhjustega ja sellele vastavalt ühiskonda ja haridussüsteemi kujundada, mis omakorda eeldab põhjuste süstemaatilist uurimist ja kaardistamist.