Venemaal ikka juhtub

Avastuse tegi teadlane Vladimir Melikov, kes ei tuustinud selles üksildases piirkonnas üldsegi mitte suvalise hullusehoo ajendil.

Kogu lugu sai alguse paar aastat tagasi, kui kohalikes metsades roteeruv erak tassis ootamatult päevavalguse kätte imeliku kohvri. Sellest piisas: sm. Melikovi teaduslik uudishimu lahvatas kahest otsast korraga põlema. Ta korraldas kiiresti pisikese ekspeditsiooni ning tema usinus saigi kuhjaga tasutud. Koju tassiti terve põuetäis imelikke konte.

Millest selline erutus ühe tühipalja kohvri pärast?

Kohvris oli Adõgee piirkonna värviline kaart, mis oli valmistatud 1941. aastal. Kaart torkas silma äärmise detailitäpsusega. Kohver oli hästi säilinud, isegi tikud, mis sealt leiti, olid täiesti kasutuskõlblikud.

Kohvri peal oli embleem, ja mitte mingisugune suvaline krikadull, vaid natside ühe salapäraseima organisatsiooni – Ahnenerbe – tunnusmärk.

Ahnenerbe loodi 1935. aastal ning selle ristiisaks oli herr Heinrich Himmler isiklikult. Organisatsiooni eesmärgiks oli ei rohkem ega vähem kui tõestada, et kunagi ruulis Aaria rass üle kogu maailma. Ilmselt osutus esialgselt püstitatud ülesande tõestamine liiga keerukaks, kuna varsti lisandus Ahnenerbe liikmete tavapärastele natsiaskeldustele kõikvõimalik müstiline lisategevus: paranormaalsed uuringud, pseudoteaduse viljelemine, maaväliste jõudude uurimine ning kui kõigest muust aega üle jäi, siis ka maagiliselt efektiivsete sõjariistade loomine.

Siin pole tarvis Ene Ergma analüütilist intellekti, et mõista: eraku toodud Ahnenerbe kohver ning kaks mõistatuslikku pealuud on omavahel tihedalt seotud.
Ilmselt üritasid maagiauima vajunud sakslased selles jumalast hüljatud piirkonnas välja kutsuda deemoneid või isegi suhelda tulnukatega.

Teadlane Melikov oli pealuid nähes äärimiselt erutatud: “Midagi sellist pole varem nähtud. Kuigi pealuu meenutab inimese kolpa, ei ole seal ei lõualuid, samuti puudub koljuõõs. Rääkimata sellest, et pealuu silmakoopad on tavatult pirakad!”

Melikov lükkas põlglikult tagasi väited, nagu oleks tegemist karu kolju fragmendiga: “No kuulge, võrrelge minu käes olevat ekspemplari karu kolbaga ning katsuge uuesti väita, et minu käes ei ole juppi tulnuka jäänustest!”

Skeptikud torisevad

Kui pealuudest tehti fotod ning neid näidati tähtsatele Moskva paleontoloogidele, ei sattunud need suurde vaimustusse: “Ilmselt on need mingid tavalised suure eluka kondid, mille on pika aja jooksul tuul, liiv ning vihm selliseks lihvinud.”

Muidugi leidub ka selliseid põikpäid, kes kogu selle kammajaa algusest lõpuni lihtlabaseks pettuseks tembeldavad. Aga tõde on ju kuskil seal, kas pole?